Kolm kuud tagasi sündis meile tütar! Mul on siiani kõik üsna detailselt meeles – kõik need tunded, emotsioonid ja isegi lausutud sõnad. Kui veed puhkesid, oskasin ma suurest šokist vaid naerda, sest kõik oli nii sürr ja vale ega pidanud meiega sel hetkel toimuma.

Täna olen oma mõtete ja tunnetega paremas kohas, aga ma ei saa öelda, et enneaegne sünnitus minusse jälge poleks jätnud. Vaatan rasedaid kerge kurbusega ja beebiuudiseid kuuldes käib mingi kummaline jõnks läbi. Aga ma usun, et ajaga läheb ka see kõik päriselt üle.

Janette on väga tubli beebi! Juba sünnist saati. Iga kord, kui end jälle sünnitusele mõtlemast taban, kallistan oma pisikest ja olen tänulik, et ta terve on.

Praegu sujub tema kasvamine ka kenasti. Arengut jälgime korrigeeritud vanuse järgi (homme 8 nädalat) ja selle järgi teeb Nete kõike nii nagu peab. Kõige rohkem meeldib mulle muidugi see ekstra-armas naeratus, millega ta meid rõõmustab.

Kui alguses oli toitmine põhiline probleem, sest kogu protsess võttis palju aega ja oli pigem tülikas, siis praeguseks on need mured ammuseks unustatud. Enne jaanipäeva jätsin pudelist rinnapiima juurde andmise ära ja pärast seda sööb Nete ilusti ainult rinnast. Vajadusel muidugi välja pumbatud piima pudelist ikka ka, aga olen oma tegemised enamasti sättinud nii, et jõuan söögiajaks tagasi. Näen sõbrannade pealt, kui raske see söömise värk olla võib ja olen taaskord rõõmus, et meil sellega ikkagi üsna kiirelt sujuma hakkas.

Kaaluga probleemi pole kordagi olnud ja praeguseks kaalub beebi 4,4kg. Meenutan, et sündides vaid 1870g ja madalaim kaal 1704g. Nii et kasvab tõesti mühinal, mille üle saab vaid hea meel olla.

Päeval meil mingeid väljakujunenud söögiaegu pole. Toidan siis, kui ta seda küsib. Varahommikul enamasti 3h tagant, päeval pigem 2h tagant.

Magamisega on nii ja naa, aga pigem ikka väga hästi. Nädal tagasi hakkas ta tegema 6-7h ööunesid.(Kirjutasin seda postitust täna öösel ja just täna ta eriti hästi ei maganud. :D) Magama jääb keskmiselt kesköö paiku ja ärkab siis esimest korda 6 paiku, sööb u 10 min ja magab 3h edasi. Siis jääb veel uuesti magama ja päriselt ärkab u 11 paiku. Sealt edasi on tihti trallitamine. Vankris magab okeilt, heal juhul 2-2,5h jutti, aga toas on ta mul kella 15-23ni üleval ka olnud ja heal juhul paar 10-minutilist sutsakat teeb. See tegelikult väsitab, sest ega ta siis niisama chillida ei taha, ikka ainult süles sobib. Kõige tublim on siis, kui issi või vanaema hoiavad. Tüüpiline, eksole.

Aga üldiselt on ikkagi pigem kerge. Ma hindan seda öist pikka und sajaga. Olgugi, et ma tihti veel ise kauem üleval olen, aga ikkagi saan hästi magada. Kurnatust ma vist küll tundnud ei ole. Raske on enamasti siis, kui Bert ka tähelepanu nõuab ja Nete magada ei taha. Siis on küll kergelt hullumise tunne ja ootan alati ärevusega, et Jander juba ometi koju tuleks.

Nüüd ma saan aru, mida tähendab päriselt, et “aeg lendab”. Need kolm kuud on väga kiiresti läinud ja kuigi ma ootan väga, et beebiga rohkem suhelda saaks ja ta rohkem tegutsema hakkaks, on see pisibeebi aeg nii armas ja tegelikult ei taha üldse, et ta nii kiiresti suureks saaks.

Meie õnneks tõesti enneaegsusest tulenevalt mingeid muresid ei ole ja ainuke erinevus ajalise beebiga ongi see, et arengut jälgime korrigeeritud vanuse mitte sünnijärgse vanuse järgi.

Nii et meil läheb hästi! 🙂

Laura