Peale oma emotsioonide välja elamist, toetavaid sõnu facebooki toetusgrupis ja nõuandeid treeneritelt, hakkas kohe palju kergem. Eelmine nädal ei möödunud küll kava jälgides, aga vähemalt on tuju selle koha pealt palju parem ja magusaisu läks ka kuidagi iseenesest ära.

Minu puhul on suuresti tegemist ülemõtlemisega. Kui asi natuke keerulisemaks või raskemaks kisub, hakkan asja veel hullemaks mõtlema. Kui ma siis lõpuks end piisavalt üles kruttinud olen ja välja elan, tuleb mõistus siiski koju tagasi.

Püüan edaspidi asja uue nurga alt vaadata. Mõtlesin väga täpselt läbi, miks ma seda kõike teen ja panen need põhjused ka siia kirja:

• Tahan oma enesekindlust tagasi – kui palju pisaraid ma olen valanud, sest peegelpilt ajab kergelt öeldes oksele. Ma tahan särada ja end oma kehas hästi tunda.
• Tahan terve olla – tervis on ilmselt kõige olulisem üldse. Selleks, et tulevikus ära hoida koledaid haigusi ja kõrge vanuseni vastu pidada, pean ka oma keha eest hoolitsema. Veel eelmisel aastal kimbutasid mind pidevalt erinevad külmetus- ja muud haigused. Praegu olen juba väga pikalt üsna tervena hakkama saanud. *sülitab kolm korda üle õla*
• Tahan 2015. aasta suvel end bikiinides hästi tunda – minu suur unistus, kus ma saan ilma häbenemata näiteks rannavollet mängida. Tunda mõnu päiksest ja soojast rannaliivast, ilma et oma keha varjama/häbenema peaks.
• Tahan iseennast armastada! – Seostub ilmselt enesekindlusega, aga ma päris tõsiselt tahangi ennast armastada. Olla iseenda kõige parem kaaslane. Ennast armastades tõmban ehk ka õigete inimeste armastust ligi. Does it make sense?
• Tahan olla eeskujuks oma perele – Mu isa avastas eelmine nädalavahetus, et kaal on liiga suureks läinud. Isa on alati ülekaaluline olnud, või noh, suur. Olen alati arvanud ja kartnud, et see on ka minu saatus. Aga tegelikult ju ei ole! Tasapisi olen suutnud isa harjumusi muuta ja ta vähemalt mõtlema panna. Ma pole kumbagi oma vanaisa näinud, aga ma väga-väga tahan, et minu lastel oleks vanaisa. Sellepärast peab isa ju oma tervise eest hoolitsema!

Need on põhilised asjad, miks ma seda kõike teha tahan. Nüüd on need ka kirja pandud ja kui jälle raskeks peaks minema, saan alati meelde tuletada, miks ma seda teen!

Võtan omale endiselt eesmärgiks sünnipäevaks kaotada 3-4 kg. Kuu aega on aega, ma ju suudan seda!

Ma ei ütle, et ma alustan uuesti, sest ma olen juba nii pika maa maha käinud, aga ma lähen tagasi õigele teele, hoian sihti silme ees ja teen selle asja ära!

Teie toetus on mulle selle kõige juures väga oluline. Iseenda alt vedamine on üks asi, aga kui ma juba midagi üsna suurele hulgale lubanud olen, oleks mul häbi läbikukkumist tunnistada.

Leidsin oma arvutist pildid, mis ma olen teinud 2013. aasta jaanuaris. Siis olin ma oma kõige suuremast kaalust kaotanud 5 kg, aga näen endiselt kohutav välja! Ma arvan, et pean selle pildi kuskile nähtavamasse kohta panema. Sest seda pilti vaadates kaob igasugune isu ära. Ma ei taha enam kunagi selline olla. Ehk avaldan selle pildi siis, kui “pärast” pilt on juba piisavalt ilus.

Kaal täna: 65,4!!! Ma olen mega üllatunud! Nagu mainisin, ei möödunud eelmine nädal otseselt kava jälgides. Lubasin omale jäätist ja kooki. Aga lõpetasin ära ülemõtlemise ja hakkasin asja natuke chillimalt võtma, ehk see ka mõjutas? Igatahes väga vahva ja nüüd ainult edasi!

Soovitud kaal 26. novembriks: 62,0 kg

Istusin eile õhtul arvuti taga, kava ees ja püüdsin nädala plaani kokku panna. Täna käisin hommikul (ärkasin spetsiaalselt kell 9 üles, kuigi kool hakkab alles 14 😀 ) esimese asjana poes, et kõik vajalik kraam kokku osta. Nüüd ei ole midagi muud, kui tubli olla. 🙂

Päikest,

Laura!