Üks kaua lubatud postitus, mille ma võlgu olen.

Ma isegi ei tea, miks ma selle kirjutamist nii palju edasi lükkasin. Ilmselt sellepärast, et semestri lõpp oli karm ja mitte nii meeldiv.

Siin on aga igatahes need ained, mis ma kevadel läbisin – kokku 10.

1. Neuroloogia – B
Loengud toimusid Maarjamõisa haiglas esmaspäeva hommikuti, ilus algus nädalale haiglas. Igatahes saime selles aines väga targaks (ilma irooniata), praktikumides käisime intensiivis ja nägime erinevaid patsiente, kelle peal teooria reaalsuseks muutus. Minu jaoks veits jõhker ikka ka, sest alati neid inimesi seal haigetena nähes hakkas kuidagi kurb – kuidas ta hakkama saab, kuidas ta pere vastu peab, kas tal üldse on pere jne jne. Eksam oli suuline ja ma olen natuke pettunud, et ma B sain, teiste jutu järgi ja ma ise tundsin ka, et tegelikult oleks võinud see ikka A olla.
2. Draamapedagoogika – arvestatud
Üsna lambine aine. Kokku oli loenguid vist kolm + üks praktikum. EAP-de kätte saamiseks tuli lihtsalt iga kord kohal olla (mul jäi tegelikult üks kord vahele, aga selle sai ilusti ära vabandada) ja praktikum iseenesest oli lõbus.
3. Eripedagoogide kutse-eetika – arvestatud
Pean tunnistama, et sinna loengusse ma väga tihti ei jõudnud. Reede hommikuti ja kaks loengut järjest polnud just kõige parem kooslus. Nii palju kui ma kohal aga käisin, meeldisid mulle kõige rohkem õppejõu näited elust enesest. Üldiselt lootsin ma rohkem sellest ainest. Eksam oli internetikeskkonnas ja minu meelest täiesti tehtav.
4. Sotsiaalpedagoogilised probleemid koolis ja õpetaja toimetulek – B
E-aine. Üsna mõttetu minu arvates. Iga nädal oli kindel ülesanne või test ja nende eest sai punkte. Ma ei saa siiani päris täpselt aru, miks ma B sain. Pool hindest andis lõpus olnud eksam, mis minu meelest oli täiesti okei ja kirjutasin ikka korralikult, aga ju polnud siis ikka piisav.
5. Eesti foneetika ja fonoloogia – B
Neid igasuguseid eesti keelega seotud aineid on meil küll jube palju olnud. Endalegi üllatuseks olen ma nendes päris hästi hakkama saanud. Selle aine oleks võinud ka vabalt A saada, aga noh.. magasin enne eksamit ainult umbes kolm tundi ja ega ma palju õppida ka ei viitsinud. Õppejõud oli aga väga toetav ja hinde saamiseks pidime tema juurde minema, kui tal tööd parandatud said. Vaatasime koos töö läbi, anti võimalus vigu parandada ja niimoodi hinnet tõsta. Selliseid õppejõude võiks rohkem olla.
6. Sissejuhatus koolipsühholoogiasse – B 
Ka sinna loengusse ma väga palju ei jõudnud. Muidu täitsa okei aine, aga kordas päris palju eelmisi aineid ja seetõttu polnud ka niii põnev. Eksam oli Moodle’s (internetikeskkond) ja mul jäi 1 PUNKT A-st puudu. Tundub, et see oligi üks B-de saamise semester.
7. Erivajaduste identifitseerimine – A
Loenguid põhimõtteliselt selles aines polnud. Läbi tuli töötada internetis üleval rippunud teemapaketid ja aine iseseisvalt omandada. Eksam oli Moodle’s, valikvastustega ja eksimisruumi vähe. Õnneks sain oma B needuse murtud ja tuli ikka A ära.
8. Õpetaja kõnehääle arendamine ja häälehoid – arvestatud
Minu lemmikaine sel semestril. Valisin selle vabatahtlikult. Iga kolmapäeva alustasin kell 8 hommikul hääle- ja hingamisharjutustega. Väga palju nalja sai, lisaks sain kinnitust, et mu häälel on võimu. Arvestusel pidime esitama mikrisse kõne, esitama karaktereid välja tuues dialoogi ja ette kandma luuletuse nii, et mõte välja tuleks. Iga osa “võitjale” ehk õppejõu meelest parimale, andis ta ka auhinna. Mina sain parima dialoogi esitamise eest raamatu ja luule ettekandmisel jäin teiseks, aga seda lihtsalt seepärast, et ma juba ühe võidu olin saanud. (seda ütles mulle õppejõud ise. :D)
9. Praktiline eesti viipekeel – arvestatud
Väga praktiline aine, nagu nimigi ütleb. Igas seminaris muudkui viiplesime ja naersime ja püüdsime kõik oma miimikalihased tööle saada. Vahva õppejõud ja mõnus aine. Praegu oskan ma end vähemasti tutvustada ja ehk abigi küsida viipekeeles. Uuel semestril on meil selle aine teine, teoreetiline osa.
10. Kõnetegevuse psühholoogia – E
Oh jummel! Kas ma üldse pean sellest kirjutama? K O H U T A V! Okei, ma ei ütle, et see aine poleks vajalik vm, tegelikult sai sealt päris palju ikka teadmisi ja tarkust, mida ma praegu juba inimestega suheldes või lastega olles oskan märgata. Aga lihtsalt.. Õppejõud oli 75-aastane vana professor, kes rääkis vaikselt ja aeglaselt aga samas kiirelt, st et teemad läksid nii kiirelt mööda, aga jälgida oli nii raske. Ühesõnaga, mul oli temast tegelikult kahju, sest ta on tark mees aga lihtsalt.. vana. Tal oli raske seal meie ees kaks pikka loengut anda, ta lihtsalt väsis ära ja meie väsisime ka. Kohalolek oli muidugi kohustuslik ja igaks korraks oli kodune töö, mille keegi igakord esitama pidi. Ja see kurrrrradi eksam! Ma õppisin nagu loll ja ma sain E! How come?? Ma ei ütle, et ma oleks pidanud selle A saama, isegi B võiks küsimärgi all olla aga vähemalt C eest oli mul küll teadmisi. Aga õppejõu hindamismeetod oli väga, väga karm. Vähemalt on see aine esimese korraga tehtud ja mingit lisaastat selletõttu ka kaela ei saanud.

Semestri alguses rääkisin ma neist ainetest vot NII.

Minu meelest oli hästi kiire semester ja üsna lihtne ka (v.a kõnetegevus). Kas ma sain targemaks ka? Eks natuke ikka, aga kuidagi väga palju on erinevate ainete raames ühe ja sama asja kordamist, mis teeb loengusse kohale minemise motivatsiooni nullilähedaseks.

Mul on väga kahju, et meil praktikat bakas põhimõtteliselt üldse pole. Olen oma erialavalikus viimasel ajal kahtlema löönud, aga see on juba omaette teema, millest võiks lausa eraldi postituse kirjutada.

Ühesõnaga, uus ja loodetavasti viimane aasta on ees, uusi ained ja ilmselt ka väljakutseid. Mingeid eesmärke ma omale väga ei sea, peaasi, et kõik ilusti tehtud saaks ja kevadel lõpetatud ka.

Vot sedasi.

Kui on veel mingeid küsimusi eriala või Tartu ülikooli või Tartus elamise või nende ainete või mille iganes kohta, siis ma väga hea meelega vastan. 🙂

Pai,
Laura.

PS! Tervitan seda askerit, kes mulle ikka meelde tuletas, et oma lubaduse täidaks.