Reedel kalpsasin peale eksamit (mis läks vist täitsa hästi) bussile ja õhtul onutütre sünnipäevale. Ma olen muidu üsna tolerantne inimene aga nende palavate ilmadega kaotab mõni inimene küll vist natuke mõistust. Sain bussile viimase pileti ja pidin istuma viimases reas, kus on neli pinki kõrvuti. Ühel pool mind istus üks suur tädi, ta oli tõesti suur. Palavaga kõik inimesed higistavad, see on täiesti arusaadav, aga no kurat sa ei võta oma jalanõusid jalast, kui sa tead, et see vaatepilt ja lõhn ei ole meeldiv. Õudne noh! Elasin muidugi selle sõidu üle aga inimesed võiksid tõesti natukene üksteisega arvestada. 

Vanemad sõitsid laupäeva hommikul Pärnusse, et natukene puhata ja kultuursed olla. Üksinda kodus olemine on mõnus, aga midagi asjalikku ma küll korda ei saatnud. Laupäeval võtsin päikest ja eile ei viitsinud isegi seda teha. Laiskuse ja igavusega tuleb välja ka üks minu murepunktidest. Kipun igavusest õgima, lihtsalt munchin mõttetut kraami sisse. Sellepärast näitas kaal täna kilo rohkem, kui neljapäeval. 

Nüüd ma olengi mures. See nädal on viimane “ametlik” nädal enne suve Tartus ja siis olen ma ju kogu aeg kodus. Pean tõesti end kokku võtma ja toitumisel silma peal hoidma. Kohe üldse ei taha oma edusamme niisama tuulde lasta. Trenn tuleb samuti korralikult ette võtta. Ilmselt saab mu lemmikuks rattasõit, sest see pidi jalgadele eriti hea olema.

Uus nädal aga tuleb sündmusterohke. Kristina tuleb kolmapäeval Tartusse. Peame plaani üle vaadata Tartu kuumimad öölokaalid ja enese harimiseks külastame Vanemuiset ka. Loodan, et tuleb tore nädal. Lisaks olen ma sel nädalal autotsikk, nii et ülimugav on ringi liikuda. 😀 

Kuna mul rohkem midagi asjalikku öelda pole, ma parem lõpetan. 

Proovin oma asjalikud postitusemõtted ka ära realiseerida, et siit ikka midagi kasulikku ka lugeda oleks. 

Et mitte magama jääda, lähen nüüd hoopiski sõbrannaga jalutama.

xx,

Laura.