Ma mõtlesin, et kirjutan täna oma suurimast vaenlasest TSELLULIIDIST!

Eks ma ju kiikan ennast igal hommikul peeglist ja ikka ja jälle kurvastan ma just seda va tselluliiti nähes. Olgu, pean tunnistama, et olukord on paremaks muutunud, aga lühikesi pükse ma endiselt jalga panna ei julge. Ma olen lugenud erinevaid artikleid, et mis siis selle apelsinikoore vastu aitab. Ühene vastus on see, et kiiret lahendust polegi. Ma olen alati väga kärsitu inimene olnud ja mulle ei meeldi oodata. Ma tahan kõike nüüd ja kohe ja praegu.

Nii ma siis olengi iga hommik kurb ja loodan, et ehk ühel päeval saan ma jalga panna lühikesed püksid ja rannas ka end mugavalt tunda. Oo, see saab olema üks äärmiselt ilus päev! Ma juba vaimusilmas kujutan ette, kuidas ma rõõmsalt bikiinides rannavollet mängida saan ja pilke püüan. 😀

Praegu kasutan ma tselluliiti vähendavat kuppu. (Vaata SIIT, mis asi see on.) Mina sain selle juba üsna ammu ühelt perekonnatuttavalt, kes ise massöör on. Ma ei ole selle kasutamisega väga järjepidev olnud, aga nüüd püüan peale pesus käiku ja keha kreemitades sellega ka jalad üle käia. Eks ole siis näha, kas päriselt ka toimib.

Kui ma nüüd suudaks uuesti trennipoolel ka edukaks hakata, ehk läheb siis ka olukord paremaks. Ja kui ma veel see suvi piisavas vormis ei ole, siis järgmine aasta ehk ikka. Unistama ju peab!

Seis ongi praegu selline, et keha muudkui jääb väiksemaks ja riided suuremaks, aga enesekindlust juurde ei tule. Põhimõtteliselt ainult jalgade ja selle kuradi tselluliidi pärast. Ma muidugi saan aru, et see on paljude naiste probleem, aga meele teeb mõrudaks ikka.

Kas kellelgi on mingeid häid nippe, kuidas selle tüütusega võidelda? Või olen ma ikkagi ainuke, kes selle probleemiga võitleb?

Täna hommikul kaalule astudes näitas see esialgu 69,9! Mõni minut hiljem, kui ma uuesti kaalule astusin, et end ikka üle kontrollida, näitas see 70,3. No võta näpust! Õnnelik olin ma sellegipoolest. 🙂 Olen 2kg kaugusel, et KMI mind enam ülekaaluliseks ei sõimaks. Nii tore, nii tore.

xx,
Laura. 🙂