“The more I swear I’m happy, the more I’m feeling alone.”

Praegu on hästi kiired ajad. Kolm eksamit veel ja siis on esimene ülikooli aasta läbi. See on täiesti uskumatu, kui kiiresti kõik möödunud on. Kui palju toredaid üritusi ja kui palju meeletult armsaid inimesi olen ma siinoldud ajaga oma ellu leidnud. Olen juba selle esimese aastaga kogunud nii palju mälestusi, millest kõvasti kinni hoida ja mida tulevikus kindlasti tore meenutada on. Ma ei kujutaks oma elu enam mujal ettegi. Tartu on minu linn, mulle meeldib siinne elutempo, inimesed ja see, et mul on kõik käe-jala juures.

Võtsin eile julguse kokku ja lahendasin ära probleemi, mis mul juba pikka aega hinge peal oli. Ma ei tea, kas see on eksamipingest, väsimusest või millestki muust, aga tunnen viimasel ajal mingisugust kummalist ärevust, rahutust. Näen taas totraid unenägusid, mis mind siis pikka aega kummitavad. Arvasin, et olen enda jaoks selgeks saanud, mis saab edasi ja kuidas ma edasi minna tahan. Süda on sassis, kui nii öelda saab. Kõlab totralt, ma tean, aga tundeid ei saa ju sundida. Kummaline.. Õnneks on suvi kohe ukse taga. Ja tegelikult läheb mul ju hästi.

Isa sünnipäeval uuriti minult samuti, et mida ma õpin ja kuidas mul ikka läheb. Mulle meeldib, et ma saan rääkida inimestele, et mul läheb hästi, et ma olen oma erialaga rahul ja et üldse kõik sujub hästi. Küsiti ka minu endise kaaslase kohta, et mis ja kuidas. Sain kogu oma jutu vastukajaks nii palju ilusaid sõnu. Olen inimeste, kellega ma tegelikult üsna vähe kokku puutun, silmis säravamaks ja ilusamaks muutunud, kiirgan positiivsust ja annan ka vanemale generatsioonile usku, et elu võib ja peab nautima. Lisaks kinnitati mõtet, et mul on praegu üksinda parem, et ma peangi maailma avastama ja et mitte mingil juhul ei tohi ma oma elu põhjalikult planeerida, vaid uskuma, et kõik läheb nii nagu peab ja veel pareminigi.  
Noh ja nüüd siis need lollid unenäod.. õõh!!

Igatahes..
Tartus on ilmad suvised ja tänase päevaga suutsin natuke ära põleda. See on see, kui mitu tundi järjest päikse käes õppida.
Varsti saan täpselt öelda ka, millal ma oma unistuste suve alustan!!!! 🙂

“Cause you and I ended over U N I, and I said that’s okey but your the only one that knows I lied.”

Ja kõige kurvem on see, et tupsu lõpetas üürilepingu ära, mis tähendab, et järgmisest aastast me ilmselt Angelaga enam koos ei ela, kui just hullupööra ei vea. Oeh.. :/
Have fun ja hoidke suud kõrvuni.
Laura.

Lisa kommentaar