Võtsin kolimisest aja natukeseks maha, et väike postitus kirja panna.
Lisaks kolimispäevale on täna ka “meie päev”. Täpselt aasta tagasi otsustasime, et muudame oma facebooki suhtestaatust ja hakkame “käima”. 😀
Ma siin olen ikka mõelnud, et kuidas H. mind kannatanud on ja minuga siiani koos tahab olla. Ma pole just kõige kergema iseloomuga, mul on oma põhimõtted ja olen oma arvamuse välja ütlemises üsna häälekas. Lisaks kogu mu kaalu- ja enesehinnangutrall, mis kindlasti meie suhet mõjutanud on.
Aga ta on endiselt minuga.
Mulle meeldib, et ta jääb peaaegu igas olukorras rahulikuks. Ta on väga kaalutlev (jep Kaalud), hea analüüsioskusega ja kahe jalaga maa peal. Kui ma üle keen ja lained pea kohal kokku löövad, toob tema mu alati maa peale tagasi, rahustab ning lohutab. Ta oskab alati tuua olukorda uue vaatenurga, mis on mõistlik ja aitab mul asju teisiti näha.
Mulle meeldib, et ta hoolitseb minu eest. Kui ma olen tõbine või haige, hoolitseb ta alati selle eest, et mul soe teetass käes oleks, teeb valmis jalavanni ja on valmis õhtul pool kümme apteeki minema, et mulle vajalikud ravimid tuua. Ta teeb mulle tihti hommikuti söögi valmis ja lõunaks ja õhtuks ka. Köögis on ta igatahes osavam kui mina.
Mulle meeldib, et ta oskab mind üllatada. Ma olin ikka korralikult hämmingus, kui ta ühel reede õhtul Tallinna bussijaama mulle bussi vastu tuli, lilled ulatas ja siis oma teed läks. Või kui ta etteteatamata Tartusse tuli, et mind üllatada.
Mulle meeldib, et ta on mulle alati toeks. Kõikides mu ettevõtmistes on tema alati mu suurimaks toeks. Ta usub minusse, innustab mind ja elab mulle kaasa. Ma tean, et ta on alati olemas, ükskõik, kui raskeks olukord ei lähe. Ta õlg on alati olemas, kui mul järjekordne break-down on ja ma tean, et õhtu lõppedes saan nüüd tema kaissu pugeda ja tunda end turvalisena.
Ma olen üks õnnelik tüdruk, ma ütlen!
Aga nüüd tagasi kolimaaaa! 🙂 Öelgu H. mida tahes, aga eks see tänane ole ikka ka meie kokku kolimise päev!
Ilusat pühapäeva,
Laura.
18 kommentaari
www.minajamuud.blogspot.fi
27. sept. 2015 at 03:48Nii ilus pilt 🙂
Laura
29. sept. 2015 at 06:09Mulle ka nii meeldib! 🙂
Margit Partei
27. sept. 2015 at 04:08Küll see armastus ikka on ilus asi. 🙂
Laura
29. sept. 2015 at 06:09On jaa! 🙂
p6rgukiz
27. sept. 2015 at 06:27Oeh, küll see noorus on ikka armas 😉
Laura
29. sept. 2015 at 06:09On tõesti. 🙂
Häly
27. sept. 2015 at 06:52Nii ilus pilt 🙂 Ja õnnitlused teile aasta puhul 🙂
Laura
29. sept. 2015 at 06:10Aitäh! 🙂
Karmen Lepp
28. sept. 2015 at 09:07Väga armas postitus. Aasta/kaks ongi kõige roosilisemad, naudi 🙂
Laura
29. sept. 2015 at 06:10Mhm, naudin! 🙂
Hanna
28. sept. 2015 at 11:37Appi, sa oleksid täpselt nagu minu elukaaslasest kirjutanud! Küll meil ikka veab. 🙂 Palju õnne!
Laura
29. sept. 2015 at 06:10No näed, siis on tõesi meil vedanud. 🙂 Aitäh!
M.
28. sept. 2015 at 01:33Veits imelik oli lugeda et “ta on mulle nii hea” ja “ta hoolib must nii palju” , “ta kannatab mu vingumised ära” . Sorri aga jäi mulje nagu H. oleks sulle, kuid sina talle mitte. Õnnitlused sellegi poolest.
Laura
29. sept. 2015 at 06:11Õnneks H. nii ei arva ja ta teab/tunneb, et mina olen ikka tema jaoks ka. 🙂
Eneli
29. sept. 2015 at 01:23Meil on ka 27. september n-ö aastapäev, sai seekord siis juba 3 aastakest täis. 🙂 Palju, palju õnne teile ning hoidke üksteist! 😉
Laura
30. sept. 2015 at 03:03Aitäh! Ja palju-palju armastust ja teineteisemõistmist teile ka. 🙂
Mannu
30. sept. 2015 at 10:44Haaa, told ya @ kolimine 😀
Laura
30. sept. 2015 at 03:03Su jutt kummitas mul kogu aeg kuklas. 😀 Ja noh, põhimõtteliselt läks jah ikka nii nagu sa arvasid. 😀