Teate mis? Nädala pärast samal ajal peaks mul selle semestriga kõik ühelpool olema. Tulemustest muidugi veel rääkida ei julge, aga ma väga-väga loodan, et kõik eksamid õnnestusid esimese korraga (1 eksam järgmisel nädalal on veel teha).

Andsin eile sisse ka akadeemilise puhkuse avalduse ja see oli nii vabastav tunne. Tundub uskumatu, et ma saan ühel hommikul ärgata teadmisega, et ükski tähtaeg ei istu kukil ja õppima ei pea. Ma olen 15 ja pool aastat järjest õppinud, sellest 12 aastat ainult viitele.  Õppimisega on ikka piisavalt pingutatud, seega on puhkus kindlasti välja teenitud.

Praegu kibelen ma nii hirmsasti trennilainele ja teadmine, et seda ilmselt enne veebruari lõppu väga palju juhtuda ei saa, muudab mu muidugi kurvaks. Põhimõtteliselt kaks kuud läheb raisku. Aga kui ma mõtlen sellele, et selle “pausi” tulemusena on mul lootust korralikule tervisele, olen ma nõus ootama. Lisaks otsustasin ma oma comfort-zone‘st välja astuda ja proovida üht uut “trenni”. Kui esimene kogunemine on ära toimunud, annan täpsemalt teada.

Ja just sattusin mingi üsna lambise artikli peale (siin!), kus on horoskoobimärgi järgi välja toodud sulle sobivad ametid. Ambur: “Sulle meeldib reisida ja võid endale eriala noppida turismivaldkonnast. Amburitele meeldib ka teistele insipratsiooniks olla, õpetajaamet sobib hästi.”  No vot sulle kooki moosiga. 😀

Aga tegelikult ma ei tulnudki midagi tarka rääkima. Homme veel seminari päev ja saab koju. Kui ma siin ise bronhiidi käes vaevlen, on ka H. täitsa haigeks jäänud (ja ta pole ju kunagi haige!) Ma ei saagi tema eest hoolitseda. Homme siis püüan topelt hea naine olla.

Üks päev läksin töölt koju ja no nii ilus oli!

Järgmise korrani,
Laura.