Tantsimisest ja blogiauhindadest

Meil jääb täna tantsutrenn ära. Pean kodus miskit tegema. Nohu tõttu ei tundunud välja jooksma minema hea idee.

Ma vist juba mainisin kunagi, et ma arvasin kogu aeg, et ma olen liiga paks, et tantsida. Üldiselt tuleb mulle tantsijana silmade ette pikk, sihvakate jalgade ja suure naeratusega kaunitar. Peale naeratuse pole mul suurt midagi.

Tasapisi olen ma sellest ebakindlusest lahti saamas. Mul on küll endiselt imelik end peeglist tantsimas vaadata, aga ma teen edusamme. Üldse on see trenn andnud mulle võimalus oma keha hoopis teistmoodi.. tundma õppida? if it makes sense. Mu puusad pole kunagi niimoodi liikunud, kui nad siis liikuma peavad. Olgugi, et mind mu maanaise kintsud veidi oksele ajavad, tunnen ma end vahepeal lausa ilusana.

Aprillis ootab vist juba ka esimene esinemine ees. Kui lahe, sest eks ma olen oma loomult parasjagu edev ja rahva ees esinemine mulle sobib.

Mul on igatahes hea meel, et selline võimalus tekkis. Trennid ongi praegu väga vaheldusrikkad ja seetõttu pole võimalik, et tüdimus tekiks. Praegu tahaks hirmsasti üht asjalikku pulsikella, millega oma treeningutel kindlalt silma peal hoida, aga mida pole, on raha. Meh..

Blogiauhindadest tahtsin ka veel tsipa kirjutada. Mul on hea meel, et ka sel aastal see üritus toimub. Ma olen praegu aga dilemma ees, et millises kategoorias oma blogi üles anda. Minu valik on praegu kas spordiblogi või tervise- ja kaalulangetusblogi vahel. Ma tean, et ma kirjutan üsna palju muudest asjadest, aga minu meelest on trennid/toitumine/kaal ikkagi läbivad teemad. Mis teie arvate, kuhu kategooriasse lauriita.eu sobib? Erinevate kategooriate ja muu infoga saab tutvuda SIIN. 

12422180_1217579808253887_1345118957_o

Jälgige mind ikka Facebookis ja Instagramis ka. 🙂

Laura.

 

10 kommentaari

  • Kristiina

    15. märts 2016 at 11:05

    Tahtsin rääkida veits sellest mina-pildist. Ma olin ikka selline (ja endiselt natuke), et enda üle eriti kriitiline, küll on see tagumik liiga suur, küll kätel midagi, siis rind väike.. AGA oma kanni hakkan vaikselt armastama ja tegelikult ehk isegi uhkust tundma, sest ega see iseenesest ju vormi lähe eksole?! Et hinda oma omadusi, kellelegi teisele tunduvad need ehk kõige ilusama asjana su juures – ja ma isegi ei pinguta üle. 🙂

    Vasta
    • Laura

      17. märts 2016 at 01:29

      Mul on praegu ikka veel raske leida midagi, mida enda välimuse juures hinnata. Aga ma teen selle nimel tööd, et üks hetk natukenegi rahul saaks iseendaga olla. 🙂

      Vasta
  • elukas

    19. märts 2016 at 02:55

    Hei, Laura! Ma olen üks nö vaiksetest sinu jälgijatest, aga teen seda juba rohkem kui aasta. Mul on sinuga sama kehatüüp (suur pepu, maanaise kintsud ja tsellu Reitel) ja u sinuvanuses (rääkimata varasemast ajast) ma veel ka täiega vihkasin oma keha. Aga täna ma olen temaga sõber! Ma tean, et kui ma veidi rohkem vaeva näeks, saaks mõne asja paremaks, aga samas mulle meeldib ka teataval määral elu nautida ja mitte toitumise-trenniga liialt üle mõelda. Mind aitas tohutult rohkem oma keha armastama hakata mu kallis kaasa. Ta on lihtsalt nii vaimustuses, et raske on ise enam negatiivset näha. Ja vanusega ausalt kaasneb ka teatav enesekindluse tõus- muretsed muude asjade pärast (a la äkki ma olen juba vana?!). Ja mõtled kui rumal, et nooremana ei nautinud piisavalt! Seega ära muretse – naudi kõiki hetki – armasta ennast juba praegu 😉

    Vasta
    • Laura

      21. märts 2016 at 05:07

      Ma loodan, et üks hetk jõuab mulle ka selline arusaam kohale, sest tegelikult on sul nii õigus!

      Mul on hea meel, et oled siin minu tegemistel silma peal hoidmas. 🙂
      Pai!

      Vasta

Lisa kommentaar