Tänasel kaunil vabal päeval ärkasin ma juba enne kella seitset hommikul. Eks ole selle põhjuseks suuresti ka see, et läksin nagu tavaliselt kella 21 paiku õhtul magama.

Eile oli väga pikk ja väsitav päev. Lõpetasin kodus 2,5 tundi koristades! Mulle nii meeldib, kui nädalavahetusele saab vastu minna täiesti korras elamisega. Seega ma koristangi tavaliselt reedeti peale tööd.

Aja jooksul olen ma päris palju muutunud. Kui kunagi oli iga lisaminut magamist hommikuti üüratu tähtsusega, siis nüüd ärkan hea meelega varem, et saaksin hommikul end kodus korralikult üles äratada.

Tavalisel tööpäeval ärkan kell 6 ja uksest välja lähen u 7.30. Vahel tahan aga hommikuti veel mingeid tööasju teha või koristada või mis iganes, siis pole probleemi ka kell 5 ärgata. Võti on õiges magamamineku ajas. Hiljemalt kell 22 pean ma kindlasti magama. Kui uneaeg hilisemaks venib, on kohe hommikul raskem ärgata. Mulle igatahes sobib see rütm, et kell 21 voodisse ja kell 6 ülesse.

Sellepärast on mul päris raske tantsutrennidega, sest need hakkavad alles kell 19 õhtul ja kestavad kaks tundi. Magama saan neil päevil (teeme nüüd kaks korda nädalas enamasti) alati hiljem.

Need pikad hommikud annavad võimaluse natuke iseendaga omaette olla. Ma naudin hommikusööki, näen selle tegemisega alati vaeva ja mul on reaalselt aega, et seda süüa. Vahel juhtub, et õhtul jäävad nõud pesemata, siis on hommikuti hea kööki koristada.

Hea meelega teeksin hommikuti trenni ka, aga kodus ei saa, sest naabrid ja H. ei pea minu pärast nii vara ärkama ja jõusaal hommikul ei tõmba. Jooksuringi püüan aga küll kevadiste ilmadega oma hommikusse suruda. Eks paistab, kuidas see läheb.

Praegu olen ma igatahes jälle üks suur hädapätakas. Kurk on paistes ja tatt on (vist) põskkoopas. Kardan, et tuleb jälle antibiootikume võtma hakata, aga ega ma enne esmaspäeva arsti jutule saa.

Lisaks õnnestus mul võrkpalli võistlustel oma õlale vist ikka väga tõsiselt liiga teha. Kaks nädalat hiljem ei lase mu õlg mul endiselt servida või ründelööki teha. Kätekõverdusi aga näiteks pole valus teha. Ehk et mingi kindel lihas just löömiseks on pekkis. Mul pole enne mingeid hulle vigastusi olnud, seega ma ei oska omale mingit “diagnoosi” panna, aga targematega aru pidades anti mulle mõista, et pean õlga nüüd ikka pikalt säästma. Mu võrkpallitrennid on seega natuke rahulikumad, aga ega ma trenni minemata ometi ei jäta.

Ilusaid kevadpühi! Meie ootame täna külalisi ja pühapäeval ehk saame mõne grillvorsti nahka pista.

Kas teie olete pigem hommiku- või õhtuinimesed? Millal on teie jaoks parim aeg treenimiseks?

PS! On lootust, et saan lõpuks ühe oma Facebooki võidu kätte, mis tähendab, et saan kuu aega MyFitnessis treenida (loe: BodyPumpis kütet anda). Yay!

Laura.