Kui me kaks aastat tagasi korteri ostsime, arvasin ma, et siia korterisse küll laps ei mahu. Meil on 3-toaline korter: elutuba, magamistuba ja hobituba. Hobitoas on Jandri suur arvutilaud ja kitarrid, minu väike lauake, suur riidekapp, raamaturiiul ja kummut. Magamistuba tundus ka hirmus väike, sest olime mööbli veits halvasti paigutanud. Ehk siis ma arvasin, et meil küll siin korteris lapse jaoks ruumi pole. 😀

Ühel hetkel tõstsime magamistoa veidi ringi ja nii palju ruumi tekkis. Aga endiselt on see, et lapsetuba me siit välja ei pressi.  Hobitoast lastetuba küll pole võimalik teha, sest noh, Jandril on nii palju kraami seal, mida poleks mitte kuskile mujale panna. Seega ma oma ideaalses maailmas loodan, et umbes kolme aasta jooksul suudame me omale maja osta. Ma juba praegu hoian pidevalt kuulutustel silma peal, aga meie unistuste maja pole veel müügis olnud.

Igatahes on meil nüüd magamistoas mõnusalt ruumi, kuhu oleme beebi jaoks vajalikud asjad juba paigutanud. Õppetund missugune: paiguta mööbel õigesti ja voilaa.

Beebivoodi saime soodsalt mu tuttavalt ja see juba ootab. Iga hommik vaatan ja unistan ja ootan meie pisikest! Lisaks vajasime kummutit, millest beebiasjade panipaik saaks. Üks selle korteri viga on ka see, et siin on vähe panigapaiga ruumi. Kummutit käisime Läti Ikeast toomas. Otsisin Eestist ka, aga kõik vähegi okeid kummutid maksid 300+ eurot, Ikea kummut maksis 69 eurot ja on samast seeriast nagu me öökapid ja riidekapp. Isegi sõiduga Riiga ja tagasi saime kummuti palju odavamalt kui Eestist ostes.

Kummuti peale on vaja mähkimisalust. Ainuke jama on see, et kõik need alused on veidi suuremad kui kummutipind, vähemalt ma pole ühtegi kitsamat varianti leidnud. Seega peab välja mõtlema, kuidas see veidi laiem alus kummuti külge kinnitada. Nüüd vaatan, et kummuti peale seinale võiks ühe riiuli tekitada.

Meie vankrisaagast olen ma juba kirjutanud. Vankrit meil veel pole, aga ilmselt oleme oma valiku ikkagi teinud. Ma pean ikka veidi seedima veel ja noh, aega on ka. 😀

Nädalavahetusel ostsime ära turvahälli. Esimene suurem ost ja niii imelik ärevus tekkis, kui me seal kassas hälli eest maksime. Selline “shit just got real” tunne tuli. Aga samas nii põnev! Nüüd me saame vähemalt beebi haiglast koju tuua, jeee!

Beebiriietega olen ma nüüd hulluma hakanud. Suutsin väga kaua end tagasi hoida, aga nüüd näpud ikka sügelevad. Saime küll tuttavatelt päris palju riideid, aga ise osta on ikka teine tera. Sel nädalal peaksin kaks tellimust kätte saama ja siis vast mõneks ajaks aitab ka, nii peaks esmavajalik enam-vähem olemas olema. Ilmselt saame kingituseks ka riideid, nii et ma püüan ikka mõistlikuks jääda.

Puudu on veel näiteks beebivann ja apteegikraam, aga nendega on aega. Katsikukingiks palusin vanematelt Babybjörni lamamistooli.

Üks asi, mille vajalikkuses ei ole ma veel päris kindel, on beebipesa. Need on nii nunnud ja toredad asjad, aga kas päriselt ka vajalik. Samas mõtlen, et kuna meil on koer, oleks ehk ikkagi hea, kui me saaks beebi diivanile just pesaga panna, oleks natuke turvalisem. Jällegi – diivanipatjadest/pleedidest saab samamoodi pesa tekitada. Ühesõnaga, ma tahaks beebipesa, aga ma pole kindel, kas on mõtet. Ja tegelikult saame me mu vennalt moosese hälli, mida ma plaaningi elutoas hoida.

Tellida tahan veel Tula beebitekid, ootan neile mingit soodukat. Ise heegeldan ka ühte beebitekki, loodan, et saan ikka valmis, ma nii aeglane ja kehv käsitööline, aga ma vähemalt üritan.

Rohkem mul ei tulegi miskit suuremat meelde. Kuna me suvebeebi saame, ei pea me kohe mingite soojakottide, kombekate või lambanahkade peale mõtlema. Aga kas suvel ka vankrikorvi põhja mingi kate pannakse? Või lina?

Praegu seda kirjutades tundub, et tegelikult kõik hädavajalik on olemas, aga teistpidi on tunne, et üldse pole valmis. Homsest hakkab kolmas trimester ja tähtajani on 12 nädalat! Siiani on küll aeg nii kiiresti läinud, et veidi on ikka hirmutav, kui vähe on jäänud.

Kui kellelgi soovitusi, mis veel kindlasti enne beebitulekut varuma peaks või mida tegema peaks, siis ma alati loen suure huviga. Täiesti uus maailm minu jaoks, aga pagana põneeeev! 🙂 Ja kõik küsimused ja muud mõtted on ka alati oodatud.

Laura