Tere, 2022! Tere, minu armas blogipesa!

Uue aasta tulek on nagu valge leht, et (taas) alustada. Alustada asjadega, mis ehk ammu mõtteis olnud, kuid mille tegemiseni pole jõudnud. Või jätkata millegagi, mis mingitel põhjustel pooleli on jäänud, kuid millega tegelemine tegelikult rõõmu pakub,

Minu jaoks on blogi pidamine üks neist asjadest, mis mulle väga meeldib, kuid mis alatihti tähelepanuta jääb, ka siis, kui ma suure hurraga otsustan, et nüüd küll hakkan kirjutama. Seega ma ei hakka siin hetkel heaks juhuks liiga kõva häälega mingit stabiilset postitamisgraafikut lubama, aga ma väga-väga tahan, et 2022. aastal see netikodu siin minu ja loodetavasti ka teie jaoks toredaks ajaveetmispaigaks saab.

Ma tegelikult mõistan ja olen aru saanud, et selline klassikalises stiilis blogimine on juba ammu hääbumas ja pikemaid kirjatükke paljud enam lugeda ei jaksa. Kirjutamine on aga üks neist mõnusatest rahustavatest tegevustest, mis mulle siin pereelu tohuvapohus mõnusat stressimaandust pakub ja seetõttu kavatsen ma ikkagi kirjutada.

Kirjutada oma #lauriitatagasivormi projektist, kirjutada meie pereelust, talletada mälestusi. Rääkida lümfiteraapiast ja sellest, kuidas ma iseendaga sõbraks püüan saada ja emotsioone vabastama õppisin. Kirjutada oma mõtteid minule olulistest teemadest, tulla mugavustsoonist välja ja katsetada uusi asju. Ehk on mul aeg-ajalt öelda või jagada midagi, millest vähemalt ühel teist ka abi võiks olla. Ma olen siin blogis varasemalt üsna ausalt igasuguseid tõuse ja mõõne jaganud, nii et seda sama ausat joont kavatsen ka jätkata.

Mõtlesin, et kas ja kuidas selleks aastaks omale eesmärke seada. Aga kuna ma viimastel kuudel juba väga tublisti iseendaga tegelema hakkasin, tundus mõistlik oma eesmärgid konkreetselt kirja panna.

– 2022. aastal kirjutan ma taas regulaarselt oma blogisse, olgu see siis 1x nädalas või 2x kuus. Oma mõtete välja kirjutamine pakub mulle võimaluse oma emotsioonide ja tunnetega paremini toime tulla ja see omakorda aitab mul igapäevaeluga paremini hakkama saada.

– 2022. aastal loen vähemalt 2 raamatut. Isegi see tundub natuke hirmutav, sest ma olen nii kehv lugeja, aga kuna ma kulutan väga palju aega mõttetult telefonis scrollides, vajan ma asendustegevust ja raamatute lugemine on üks väga hea variant. Praegu ootavad riiulil näiteks “Jess, lapsed!” ja “Kuidas alustada investeerimisega”, need tuleks nüüd küll selle uue aasta jooksul läbi lugeda, ei tohiks teab mis raske olla.

– 2022. aastal saan olema (vähemalt) 15kg kergem. Ma tean, et kaaluteemad on mulle pigem kergeks triggeriks, aga kuna ma olen leidnud endale viisi, mis tundub kenasti töötavat ja mis mulle lausa elevust pakub, ei tohiks see ületamatu eesmärk olla. Ma lihtsalt igatsen oma tugevat ja vormis keha tagasi ja selle nimel ma sel aastal toimetan.

– 2022. aastal juhendan vähemalt ühe rühmatreeningu. Appi, kuidas ma trennide juhendamist igatsen, kohe väga-väga igatsen. Selleks, et saaksin ise trenni anda, tahan ma treeneri moodi välja näha ja end oma kehas paremini tunda. Ja noh, siis on mul ehk ka veidi õnne vaja, et oma varbake väga konkureerivasse (rühma)treenerite maailma sisse saada.

Need on minu mõõdetavad eesmärgid. Lisaks sellele tahan ma kindlasti vähem aega sotsiaalmeedias veeta ja rohkem iseenda jaoks aega võtta. Tahan olla parem ema, elukaaslane ja sõber ning emarollist natuke tihemini välja tulla.

Seega, 2022, ma olen valmis!

Teile soovin aga samuti väga mõnusat uut aastat! Olgu teie seatud eesmärgid mõistlikud ja mõõdetavad ja tegelikult on ka täiesti okei eesmärke mitte seada ja lasta elul end juhtida. Nagunii on see maailm meil nii ebastabiilne, et mis siin ikka üle mõelda.

Kui sa aga juba tee siia leidsid, siis anna endast märku. Kirjuta, millised teemad sind kõige rohkem huvitaks või milliseid eesmärke ise uueks aastaks seadsid.

Laura