Diibid mõtted

Päevad saavad kuidagi märkamatult otsa. Mul pole enam palju puhkustki järgi jäänud. Kuhu see suvi kadunud on? Peale reisi pole nagu midagi muud teinudki. Nädalavahetusel olime küll üsna palju sõpradega koos, aga mingeid märkimisväärseid suveüritusi pole olnud.

Tegelikult tulin ma natuke lihtsalt oma mõtteid kirja panema. Käesolev nädal pole üldse minu nädal. Käisin vaid esmaspäeva hommikul pumpis. Teisipäeval ei käinudki trennis ja eile tegin jõusaalis tiiru – it’s something. Vaatab, mis tänane päev toob.

Mõtted tuleviku osas on ka kuidagi sassis, aga ega ma ei saa neid mõtteid siin blogis päris avalikult lahata. Lihtsalt.. ma mõtlesin välja, mida ma teha tahaksin, aga kas ja millal ma selle kõigeni jõuan, ma ei tea.

Teiseks tahtsin ma öelda seda, kui lihtne on läbi interneti näidata asju just nii nagu sa tahad. Tegelikkus võib hoopis teine olla. Instagrami paneme pilte ikka nendest eredamatest hetkedest, jätame mulje nagu iga päev oleks pidu ja pillerkaar ja ilus ja tore. See, mis tegelikult inimese ümber või sees toimuda võib, võib aga hoopis teine olla.

Mina olen seetõttu paljudesse asjadesse hoopis teistmoodi suhtuma hakanud. Õnnelikke inimesi on muidugi tore vaadata ja tihti annavad nad endalegi mõnusat positiivsust, aga samal hetkel võib sel inimesel toimuda mingi sisemine võitlus.. Kunagi ei tea..

Ah, kuidagi ei oska oma mõtteid korrastada ja normaalselt kirja panna. Las see postitus jääb siis selline veidi toores.

Igatahes suhtuge kriitiliselt sellesse, mida internet teile pakub.

Pai,
Laura

13823666_1409967142353924_2118450685_n

 

12 kommentaari

  • Kaasaelaja

    28. juuli 2016 at 01:24

    Juhtuski see, mida oli eelnevate postituste põhjal karta. Kui mitmetel päevadel järjest tulid trennidest ülevaated ja kirjeldus piiride nihutamisest ja kokku mitmetunnistest trennidest jne, siis oli selge, et see oli liig. Heal juhul peavad inimesed sellise koormusega vastu kuid, tavaliselt vähem. Ja paraku pärast seda kaob üldse trenniisu, halvimal juhul väga pikaks ajaks. Oled ka BP baaskoolituse läbinud – kas seal mõõdukusest ei räägitud midagi? Olles ise ka ArcticSport liige, saan enam-vähem aru, millistest treeneritest räägid, kes tunduvad motiveerivad ja sunnivad ikka pingutama veel ja veel. Ise nende trenni sattudes näen, kuivõrd halba nõu nad suudavad seal anda, eriti algajatele treenijatele (a la “enne ei alusta, kui kõik on raskust lisanud”). Nii kahju. Siiralt praegu loodan, et selle asja all, mida päriselt tegema hakata tahad, ei mõtle Sa treeneriametit.

    Vasta
  • Laura

    28. juuli 2016 at 01:38

    Tegelikult ei ole asi ületreenituses. Võinoh, võibolla sai jah pumpi liiga palju, sest ma polnud seda nii ammu teha saanud ja tasuta kuupääse tähendas seda, et tuleb ju ikka maksimumi võtta. Baaskoolitusel räägiti muidugi mõõdukusest ka ja ma teoorias olen mõõdukuse osas väga teadlik. Igatahes olen ma liimist lahti ühel teisel enda jaoks tõsisel põhjusel, millest ma avalikult rääkida ei taha/saa.

    Minu unistus on ikka laste juhendamisega seotud ja mitte otseselt treeneriamet. Mind lihtsalt huvitab, et mis põhjustel sa treeneriametit ei soovita? Mulle meeldivad su kommentaarid väga, mõtled alati kaasa ja annad asjalikku tagasisidet.
    Aitäh kaasa elamast!

    Vasta
      • Laura

        29. juuli 2016 at 11:26

        Liina, eks ma üks hetk ehk räägin ka plaanidest. Praegu pole veel midagi väga selget, ainult mõtted ja unistused. Ja mul on alati hirm oma unistused ära sõnuda. Seekord võiks ikka mõni asi täide ka minna. 🙂

        Vasta
    • Kaasaelaja

      29. juuli 2016 at 08:44

      Tänan selgituste eest! Eelnevate postituste põhjal tundus, et oled plaanimas suur elumuutust ja eeldasin miskipärast, et see on tööga seotud. Samuti teades Su trennihuvi, siis jõudisngi kahtluseni, et soovid äkki treeneriks hakata. Ja asi pole selles, et ma seda ei soovita, vaid ma ei soovitaks seda täiskohaga tööna.
      Loodan, et Sul saab kõik selgeks ja otsus tehtud. Ma arvan, et see teadmine, mis on õige, on Sul juba olemas – sisimas vähemalt. Võib-olla on lihtsalt vormistamine raske. Suutsid vihjetega suure uudishimu tekitada, mis need muutused siis on, aga seekord vedas analüüsivõime mind alt.
      Kiidan Sind huvitava blogi eest! Mulle väga meeldib.

      Vasta
      • Laura

        29. juuli 2016 at 11:31

        Teadmine, mis on õige, on mul tegelikult tõesti olemas, vormistamisega jamangi. Päris alt ei vedanud su analüüsivõime, tööalaselt on mul tõesti ka teised soovid ja mõtted, aga millal nende realiseerimiseni jõuan, ma ei tea.
        Aitäh sulle! 🙂

        Vasta
  • Karmen Lepp

    28. juuli 2016 at 04:47

    Iga arutlus aitab edasi. Mõttepausid on head.
    Tõsi, sageli pole kõik nii ilus kui tundub sotsiaalmeedias. Ikka ohverdused, nutetud näod, pidev edasi surumine käib teekonna juurde.

    Vasta

Lisa kommentaar