Lihtne vastus – täitsa hästi läheb.

Ma ei suuda ikka ära imestada, kui kiiresti beebid kasvavad. Iga päevaga aina asjalikumaks ja suuremaks. Hirmus! Tahaks, et see päris tita-aeg kestaks hästi kaua, samas ootan põnevusega, et lapsega juba vestlusi pidada saaks ja koos lahedaid mänge välja mõelda.

Igatahes kasvab Nete hästi. Kolmapäeval käisime arsti juures ja saime kiita, kõik on nii nagu peab. 4,5-kuuselt kaalub ta 5620g ja on 59cm pikk. Kusjuures, nende mõõtudega jääb ta ajaliste beebide normidesse isegi, küll sinna alumisse otsa, aga siiski normidesse. (Korrigeeritud vanuse järgi on ta praegu 3-kuune.)

Pea hoidmine tuleb juba välja, vahel veel süles olles teeb pea jõnkse, aga seda nüüd juba harva. Külili keeramine on ka selge ja suure pusimisega keerab end seljalt kõhule ka, ainult käsi ei saa veel siis hästi kõhu alt välja. Kõhult seljale on ka keeranud, aga ei saa öelda, et ta nüüd päris teadlikult end üht või teistpidi keeraks. Samas on see ilmselt siiski lihtsalt aja küsimus. Haaramist harjutab ka. Seda on nii vahva jälgida, kuidas juba nii väga tahaks kõigest kinni võtta, aga käed ei tee alati koostööd. Aga kergemaid asju ikka haarab ja hoiab käes. Minu juustest saab küll kerge vaevaga kinni, mis tähendab, et lahtiste juuste aeg on ametlikult läbi.

Magamisega on nii-ja-naa. Ööunega oli pikalt täitsa korras, saime ta magama u 22 õhtul ja esimest korda ärkas ta siis kell 6, sõi ja magas 9ni, sõi uuesti, oli umbes tunnikese üleval ja magas siis veel u 1,5h. Nüüd viimased kaks nädalat on ta aga öösel kella 4 ajal ärkama hakanud. Täna öösel ärkas lausa kaks korda. Minu jaoks nii harjumatu ja pigem raske. Õnneks ta sööb suht läbi une ja magab mõnusalt edasi. Samas ma ikkagi loodan, et see on mööduv faas ja üks hetk ta jälle terve öö magab.

Ööunne jääb ta kenasti ise. Toidan enne (vahel elutoas, vahel voodis) kõhu täis ja siis mina või Jander paneme ta võrevoodisse, mässime teki sisse, musi-head-ööd-emme/issi-armastab sind, unemuusika peale ja ongi kõik. Vahel veel natuke pusserdab, aga enamasti vajub silm siis kohe kinni ja ise lähme toast välja. Võrekas on meil pandud meie voodi vastu, nii et üks külg maas. Ja kui ma siis lõpuks ise voodisse lähen, imetlen tavaliselt nii u 5 minutit teda ja muudkui ahhetan, kui nunnu ta ikka on. 😀

Nali on veel see, et tsikk on hull sahmerdaja voodis. Kui me teda ööseks teki sisse ei mässi, on iga kord põnev vaadata, mis pidi ta end siis voodis keeranud on. Enamasti on jalad seal, kus pea peaks olema. Öösel luti suhu panemine on ka seetõttu päris seiklusrikas. Esmalt tuleb tuvastada, kus on lapse pea ja siis kompides aru saada, kuhu see lutt susada. 😀

Päeval ei taha ta aga selle eest väga üldse magada. Pikema lõunaune teeb ta vankris, heal päeval u 2 tundi, enamasti 45min-1,5h. Seda ka ainult juhul kui vanker õues liigub. Niisama ei maga. Toas ei taha ta päeval üldse magada. Umbes kella 15st ööuneni välja teeb heal juhul paar 10-20-minutilist sutsakat. Siis ärkab nagu ehmatades ja nutuga. Rääkisin sellest arstiga ja ta soovitas B12-vitamiini kuuri teha. Loodame, et see aitab, sest on näha, et ta tahab magada küll, aga ei oska/suuda.

Imetamisega läheb meil hästi. Päeval sööb Nete keskmiselt iga 1h45min tagant ja u 7-8 min korraga. Ehk siis see imetamine käib üsna mööda minnes ja mul on tõesti nii hea meel, et me selles osas kõik korda saime. Hästi mugav on, et ma ei pea muretsema, kas ja kuidas ta söödud saab või et see protsess kuidagi hirmus pikk oleks. Alguses oli piima tagasiheide ka ikka pigem suur, nüüd tundub, et hakkab see ka paremaks minema.

Päevaplaan on meil enamasti siiski üsna sarnane. Kui ta ööunest lõplikult ärkab (kirjutan seda postitust kell 11.10 ja praegu ta veel nohiseb, ilmselt iga hetk ärkab ka), tahab ta uuesti süüa, siis mähkmevahetus, pidzaama tavariiete vastu ja panen ta BB tooli chillima. Siis teen endale hommikusöögi ja saan rahulikult süüa. Edasi mängime tegelustekil või harjutame pööramist ja jutustame nii kaua kui ta enam ei jaksa ja uuesti süüa tahab. Lõunapaiku, keskmiselt 13 ajal, lähme õue jalutama.

Peale jalutuskäiku jälle kodune chill. Panen ta kas tooli või matile ja kui ta vähegi lepib, lasen tal üksi mängida ja olla. Seni söön ise lõunat. Kuni Jandri tulekuni ongi meil selline vaba graafik, kus ma püüan teda lõbustada. Vahel õnnestub ka see 10-20-minutiline uni sinna vahepeale sättida.

Kui Jander koju tuleb, annan beebi sujuvalt üle, et ise õhtusöök teha. Õhtuti käime kas koos jalutamas, küla peal, mina trennis või oleme lihtsalt kodus ja u kella 21 paiku hakkab ööuneks valmistumine ja saabki päevale punkti panna.

Ütleme nii, et päeval on Nete pigem nõudlik. Tahab palju süles ringi tassimist ja ega ta pikalt üksi olla ei taha. Kuna ta ei maga ka päeval normaalselt, pole mul päeva jooksul eriti aega, et mingeid omi asju teha ja õhtuks olen päris väsinud. Jander õnneks mõistab mind. Ta on vahel peale poolt tundi Netega juba küsinud, et kuidas ma jaksan. 😀 Aga peab jaksama.

Aga üldises plaanis ma viriseda ei tahaks. Pisike on tubli ja kasvab nii nagu peab ja see on kõige tähtsam. Ehk saame selle B12-ga päevase une ka korda ja siis peaks asi täitsa jonksus olema. Naudin igatahes seda pisikest inimest ja temaga koos olemist, sest nagu ma postitust alustasin – ta kasvab niii kiiresti.

Vot sedasi.

Kui miski teema jäi veel puudutamata, siis kommentaarides vastan hea meelega. 🙂

Olge tublid!

Laura