Magasin jälle õhtupooliku maha.

Plaanisin täna ühe asjaliku postituse teha, aga ilmselt ei tule sellest midagi välja. Kuna ma aga nii mitu päeva pole kirjutanud, arvasin, et peaks endast vähemalt märku andma.

Peaksin ära lõpetama Türgi reisi videode tegemise. Venib juba pikale ja kes ikka enam jaksab neid videosid vaadata, kui ma nendega jaanipäevani venitan. Mõtlesin ka kirjutada oma pisikestest nippidest, mis on mind juba kaalukaotamisel aidanud. Ja kõige lõppu olen ma võlgu ühe postituse vigadest, mida mina kellegagi koos olles teen. Mõtteid on mul ju nii palju, aga aeg kuidagi jookseb käest. Püüan tubli olla.

Nädalavahetus möödus ema sünnipäeva tähistades. Ei suutnud ma ära öelda ema tehtud kartulisalatist ja kohupiimarullidest. Kuigi-kuigi, alkoholile ütlesin põhimõtteliselt ära. Kuna tervis ka praegu natuke pange paneb ja ma homme jälle arsti juurde minema pean, ei saanud ma täna ka tavapärast trenni teha. Loodan, et tervisega siiski kõik korras ja saan usinalt edasi treenida. Selle lühikese ajaga, mis ma oma toitumist jälginud olen ja trenni teinud, olen oma esimesed kilo-poolteist alla ka võtnud. Järelikult teen ma midagi õigesti.

Ahjaa, need Ask-i õelad kommentaarid minu “jämedusest” ja  sellest, et ma olen paksuks loodud, annavad mulle pigem motivatsiooni. Nii et las(k)e aga edasi!

Hoidke siis ikka blogil silma peal ja ärge mind veel maha kandke.

Laura.