Ma tahaks alustada hoopis sellest, et ma käisin eile võrkpalli oma kolleegidega mängimas. Tegemist on õpetajatest harrastajatega, kes kord nädlas kooli saalis kogunevad ja palli taovad. Ja oooemmmgee, kui mõnus see oli! Nautisin ikka sajaga ja polnud ma ka nii roostes, kui kartsin, tuli täitsa hästi välja. Kui vähegi saan, olen kolmapäeviti saalis platsis. 🙂
Aga peale trenni vurasin kohe Tallinnasse, et siis Tartu poole sõitma hakata. Kui kummaline oli kohale jõudes. Tartu on nii palju muutunud, samas ikka nii mõnus kodune. Selline kentsakas tunne tekkis ja nägu läks naerule.
Armas kursaõde L. lubas mu lahkesti oma koju ja pakub mulle öömaja. Mul on siin lausa oma voodi ja võtmed, et igal ajal liikuda saaksin.
Peale tänaseid loenguid tekkis mul aga kerge kassiahastus. Nii palju koduseid töid + eksamid. Ja mul olid ainult kahe aine loengud. Kas ma tõesti saan selle kõigega hakkama?
Lisaks tuleb septembri lõpuks ära valida lõputöö juhendaja ja teema. Täna toimus haridusteaduste instituudis teemalaat ja tundub, et juhendaja on mul olemas, teemat on vaja veel täpsustada, aga kui kõik hästi läheb, saan selle oma koolitööga siduda.
Nüüd on vaja veel ülejäänud kolm koolipäeva üle elada. Homne päev on rets ja ma õudusega juba ootan järgmiste kodutööde juhendeid. Millal ma seda kõike jõuan ja viitsin ja tahan teha? Ühesõnaga, kerge hirm tekkis ikka, aga ma vähemalt püüan vastu pidada ja kõik vajalikud asjad ära teha.
Üldse on kummaline, et olengi nüüd magistrant. Kuhu see baka kadus? Millal ma suureks sain üldse? Life goes by so faaaast!
Plaan oli õhtu õppides veeta aga ma vist ikka ei jaksa. Upsss.
Kes veel töötab ja õpib korraga? Kuidas läheb?
Laura.
8 kommentaari
beautybymissl
17. sept. 2015 at 08:17Mina õppisin kunagi niimoodi kaugõppes magistris lasteaiaõpetaja töökõrvalt ja no jube oli. Mõni sessioon oli selline, et kõige pealt käisin tööl E-K ja siis K õhtupoolik kuni P käisin koolis ja no ei suutnud nii moodi ilma igausuguste puhkepäevadeta ning igasugune motivatsioon õppida kadus täiesti ära. Ja nii mul siis magister lõpetamata jäigi…
Laura
17. sept. 2015 at 08:37Ossa pagan, mul praegu sama seis. E-K olin koolis tööl, sõitsin Tartusse, N-P pikad päevad koolis ja siis E jälle tööle. Ja nii vähemalt kuus korra, oktoobris lausa kaks sessi. 🙁 Aga mul oleks ikka väga vaja see magistrikraad ka kätte saada. Praegu jääb haridusest (bakas) minu erialal veidi väheks. Oeh.. mul täna tekkiski see hirm, et äkki ma ei jaksa, tahaks ju niisama ka elada mitte ainult kohustustele mõelda. :/
Kati
17. sept. 2015 at 08:58Lohutan – mul päevaõpe JA täiskoormusega töö 😀 niiet, on ka minusuguseid rumalaid. Muidugi ma tegelikult ei ole kunagi kaugõppes käinud, väga võimalik, et seal on iseseisva töö roll suurem. Aga magister on ikka nii oluliseks juba saanud, et alla selle justkui nagu polekski kõrgharidus omandatud..vähamalt mingites valdkondades, niiet pingutan ikka vist ära teha 🙂
Laura
17. sept. 2015 at 09:03Meil on iseseisvate tööde maht tõesti veidi suurem kui statsi omadel. Aga tõsi ta on, et ilma magistrita ei saa. Väääga palju edu sulle ja teeme ära. 😀
Kerttu-Kadi Vanamb
19. sept. 2015 at 07:47Mina olen kah selline, kes käis baka ajal täiskoormusega tööl ja õppis samal ajal. Oli aeg, mil oli 3 töökohta ja kool…
Nüüd magistris on täiskoormusega töö, mis vajab iga sekund tegelikult mõtlemist ja kool, kus ekstra palju iseseisvat tööd ja lugemist ja lisaks veel praktikat 24 EAP eest.
Kaugõppe peale ei mõelnud kordagi, sest olen kuulnud küll ja veel, et inimesed jätavad maka lõpetamata, sest tööd on nii palju ja ei jõua.
Laura
19. sept. 2015 at 08:34Sa oled ikka täista hull! (heas mõttes ikka!!)
Ma teadsin juba kevadel, et ma ei taha jätkata päevases õppes, et vajan vaheldust ja midagi uut. See tööpakkumine kukkus nii õigel ajal sülle ja minul poleks mingit varianti olla päevases õppes ja teha seda tööd, mida ma teen. Juba linnad on üksteisest kaugel, et lihtsalt logistiliseltki poleks võimalik. Aga mul on selles osas küll mott see kohe järjest ära teha, sest sellega olen ma tööandja silmis juba “tegijam” ja noh, sellega kaasneb ju ka palgatõus jne + saaksin võtta õpiraskustega laste klassi, mis ongi ju mu eriala. Iiiigatahes, see variant tegelikult töötab, ise pean lihtsalt tubli olema! 🙂
Jõudu sulle, Kerttu! Minu väga suur respekt! 🙂
anne
17. sept. 2015 at 10:38Sa oled tubli tüdruk, seega saad kindlasti hakkama! Soovin, et Su siht silmade eest ei kaoks ja edu õpingutel.
Ma küll ei käi täiskohaga tööl, aga kuna projektipõhiselt teen asju, siis vahepeal on silmade eest kirju. Ja lähiajal plaanis ilmselt veel mõningad muudatused, aga eks tulen hakkama saada!
Pea püsti ja julge sammuga eesmärkide poole! 🙂
Laura
18. sept. 2015 at 08:45Aitäh heade soovide eest! 🙂 Loodame, et siht tõesti silme eest ei kao ja saan kahe aasta pärast enda üle uhke olla.
Sullegi palju edu ja põnevaid väjakutseid/muudatusi. 🙂