Piinlik!
Nii piinlik on ennast üldse blogijaks nimetada. Nii ebastabiilne on see postituste ilmumine, et endalgi hakkab veits halb. Mul küll enda meelest on väga hea ja mõjuv põhjus, miks ma kirjutama ei jõua, aga keda see ikka kotib, eksole. Tahad blogija olla, kirjuta vähemalt kord nädalas postitus ja asi ants.
Iiiigatahes.
Lähme nüüd postituse teema juurde. See pealkiri tõepoolest on väga pikk ja võibolla veidi lohisev, aga augustikuu õpetas mulle, kuidas ilma dieeti pidamata tervislikult toituda. Tärnike ‘tervislikult’ taga on põhjusega.
Mis asi see tervislik toitumine siis minu jaoks on? Minu jaoks tähendab see seda, et ma söön päeva jooksul 3 põhitoidukorda, ei jäta söögikordi vahele, ei näksi suvaliselt ja sealjuures ei sea omale mingeid hulle piiranguid. Jah, ma loobusin igapäevasest jäätise söömisest, aga peale seda, kui ma ilusti 3x päevas (+ üks snäkk) sööma hakkasin, ei vaevle ma üldse enam nii hullus magusaisus.
Nagu ma juulikuu kokkuvõttes kirjutasin (SIIN), hakkasime me paari päeva menüüd ette koostama ja selle järgi poest ainult vajalikku kraami ostma. Kuu aega on möödas and still going strong. Pean väikse ärevusega tunnistama, et menüüd aitab meil koostada Fitlapi äpp. Vandusin endale, et enam kunagi seda ei kasuta, aga siin ma nüüd olen. Aga miks see siis seekord toimib?
Ma ei jälgi absoluutselt koguseid ehk et ma ei kaalu mitte ühtegi koostisosa ega valmistoitu. See on mulle lihtsalt menüüks, ideedeks ja ostunimekirja koostamiseks. Söögi tegemine pole ju mu lemmiktegevus ja veel hullem on iga päev välja mõelda, mida süüa teha. Nii ma seal äpis scrollin ja ideid saangi. Viimane hea avastus oli näiteks kalatacod.
Tavaliselt teeme menüü valmis pühapäeval ja siis kolmeks päevaks (E-K). Tegelikkuses piisab sellest kraamist vähemalt neljaks päevaks ja tihti venitab jääkidega ka veel vähemalt pool reedet välja. Nädalavahetuseks valime katsetamiseks midagi põnevamat.
Niimoodi ma avastasingi, et tervislikult toituda pole üldse raske. Kui te nüüd arvate, et ma terve augustikuu üldse “valesid” asju ei söönud, siis te muidugi eksite. Ma ei keelanud endale mitte midagi. Sünnipäevadel sõin kooki ja nädalavahetusel ostsin omale šokolaadi. Ühesõnaga täiesti stressivaba toitumine ja mul on selle üle nii hea meel.
Lisaks sellele, et ma normaalselt sööma hakkasin, oleme me toidu pealt ka kindlasti kõvasti kokku hoidnud. Mul kahjuks pole konkreetseid numbreid ja ma olen liiga laisk, et neid praegu kontoväljavõttelt taga ajama hakata. Aga kui me enne käisime pea iga päev poes ja iga kord läks 10-20 eurot, siis nüüd läheb kolme päeva menüü peale u 30-40 eurot, millest siis tegelikult veab reedeni välja. Nii et noh, säästame kindlasti.
Tuleme nüüd põhiküsimuse juurde – kas selline toitumine aitab alla ka võtta?
Vastus on jaa!
5. augustil kaalusin 74,1kg (mis oli ka mu raseduseelne kaal). Täna, 5. septembril kaalusin ma 71,8kg. Ehk siis -2,3kg! Ma olen mega rahul. Ideaalne kaalulangetus, et see ka püsima jääks. Ja rõhutan veelkord – täiesti stressivabalt, suutäite pärast ülemõtlemata. Te ju teate küll minu probleemi selle ülemõtlemise ja äärmustesse langemisega.
Natuke veel numbreid.
Piht enne 77cm, nüüd 75cm ehk -2cm
Kõht enne 94,5cm, nüüd 89,5cm ehk -5cm!!
Reied: P enne 71,5cm ,nüüd 69,5cm; V enne 70,5cm nüüd 67,5cm ehk -2cm ja -3cm.
Ma olen nii rahul ja uhke enda üle. Septembris samamoodi edasi. Ehk siis juba järgmise kuukokkuvõtte juures algab kaal 6-ga!
Ainuke asi, millega ma rahul pole, on trenni jõudmine. Aga noh, sinna ei saa midagi parata. Elu tuleb vahele. Ja noh, ma olen see õnnelik naine, kellel põhimõtteliselt 2 kuud peale sünnitust juba päevad jälle platsis olid. Ehk siis ma olin augustis ühe nädala rivist väljas, sest veits oli verest tühjaks jooksmise tunne. Need olid teised päevad peale sünnitust ja tõesti see verehulk oli minu jaoks niii suur, et trenni tegemine oli viimane asi, mida ma teha tahtsin, aga see on juba mõne teise postituse teema.
Kokku jõudsin trenni 6x. Mnjah, vähe. Loodame, et septembris õnnestub paremini.
September on üldse üks popp “hakkan fitiks” kuu. Ei tea, kas üldse trenni mahubki. 😀 Kuidas teil? Keegi on end just nüüd, septembri tulekuga kätte võtnud, et end paremasse vormi ajada?
Ma nüüd hakkan seda mammutpostitust kokku tõmbama. Mul kahjuks pole ühtegi head alustamise pilti ega praegust, mis võiks minu edusamme kuidagi visualiseerida, aga ma olen juba päris mitu komplimenti saanud, et pidin sale(dam) välja nägema. Üks neist oli Jandri 6-aastane õetütar ja lapsed teavasti ei valeta ju!
Tulge lobisege kommentaariumis ka kaasa, küsige küsimusi, rääkige kuidas teil läheb.
(PS! Ma loen alati uued kommentaarid suht kohe läbi, vastamises olen aeglane, aga mul on alati iga kommentaari üle nii hea meel!)
Olge tublid!
Laura
16 kommentaari
Kertu
6. sept. 2019 at 07:25Elusolv su blogi peale hetkel. Kirjutasin hull pika kommentaari, aga kuna mingi väli jäi täitmata, tuli veateada ja muidugi kogu pikk jutt kaotsis.
Lühikokkuvõte eelmisest pikast jutust:
A See kleit on megaäge ja sobib super hästi Sulle!
B Soig, sest tahaks ka hästi toituda aga -> pole kööki -> ei saa nädala toitu korraga ette osta/kokata -> nõme ja palju palju kallim ka.
C Soig nr 2, sest viirus oli kuri ja hetkel trenn=väikesed jalutuskäigud, aga juba tervis parem ja varsti vaja vaid valida, kus nüüd trennis käima hakata – kas vanas kohas üle jõe või kuskil lähemal…
D Kokkuvõtteks Sa nii tubli, et beebinunnu kõrvalt kõike seda suudad! Emaks saamine palju suurem elumuutus, kui kolimine ja minul juba viimasega kõik pea peal.
Laura
6. sept. 2019 at 10:29Deem, on blogi! Mul ka teiste blogides vahel nii juhtunud ja nüüd olen alati enne “saada” vajutamist oma kommentaari heaks juhuks kopeerinud. Nii olen pääsenud mitmekordsest kirjutamisest, kui ongi error tulnud. 😀
a) aitäh! Mulle endale ka see kleit täiega meeldib, lisaks on see imetamiseks samuti idekas. Maksis teine ainult 15 eurot ja täiega win!
b) Ma ei kujuta ettegi, mismoodi ilma köögita elada. Loodan, et köögike jõuab/saab valmis asap! Küll siis see hästi toitumine jälle päevakorda tuleb.
c) haigused sakivad! Kui trenni osas otsustada ei oska esialgu, siis mine katseta, kus ja kuidas sulle meeldib ja sobib.
d) aitäh! Eks see elumuutus ole suur jah ja mul ju ikka võttis mõned kuud aega, enne kui “tubliks” hakkasin. Kolimine ei ole ka just kergete killast elumuutus, eriti kui sa nüüd veel ilma köögita elama pead, võibolla veel kastide ja hunnikute otsas ka. Siis ongi elu pea peal ja tuleb endale lihtsalt aega anda. Kui kõik paika loksunud jälle, siis läheb mõnusamaks. 🙂
Maarja
6. sept. 2019 at 09:14Sa oled väga tubli! Mul on ka hea meel, et sa ei sea omale nii rangeid eesmärke. Nagu öeldakse tasa ja targu tähtede poole.
Ma ise pooldan ka seda varianti, et kõike ei pea täpselt grammi pealt kaaluma ja nii puhtalt sööma. 🙂
Hetkel toitun ka silma järgi ja tunde järgi. Ilmselt see ongi kõige stressivabam lähenemine! 😊
Laura
6. sept. 2019 at 10:32Ma ise olen enda üle päriselt kohe täitsa uhke, et ma nii mõistlikult suudan asja võtta. See pole mul alati nii olnud ja need piirangud ongi mul enamasti kõik pekki keeranud. Praegu tõesti nii mõnus stressivaba. 🙂 Keha on päris tark, kui teda kuulata, ongi võimalik tervislikult toituda, sealjuures oma lemmikutest loobumata.
P
6. sept. 2019 at 11:08Ma olen üks nendest “septembri kuus kõik on uus” 😀 ei tea miks, aga kuidagi oli tunne, et suvi läbi ja kui nüüd kätte ei võta, siis läheb suuremaks talverasva kogumiseks. Tegelt kogusin suvega juba piisavalt ja kuna meditsiiniline probleem ka veel kaelas, siis pidin ennast tõsiselt kokku võtma. Aga lubasin ka endale, et lähenen asjale super easylt, sest muidu on teada mis saab. Suure hooga ülepeakaela sisse ja paari nädala pärast mott kadunud. Nüüd proovin samamoodi, et söön korralikult lapsega koos ja tõmbasin kogu näksimise nulli. Ja no kohe on parem olla. Mul tekib kohe räige magu ette, see on nüüd juba tagasi tõmmanud. Seega easylt võtmine ka toimib ja seda mulle hetkel vaja ongi.
Laura
8. sept. 2019 at 10:28Jaa, tulebki rahulikult võtta. Ma olen ise ka selles “homsest ei söö enam magusat-teen miljon korda nädalas trenni-olen fitbeib max level” ämbris nii palju kolistanud, et no kaua võib. Ja nagu näha, siis on täiesti tehtav see easylt võtmine ja tulemused ka täitsa olemas.
Jõudu sulle ja loodan, et meditsiiniline probleem saab ka korda. 🙂
Karolin
6. sept. 2019 at 11:40Olen sinuga suht sama masti – niipea kui kaloreid hakkan lugema, siis tekib täielik põrgu toitumisega. Iga ampsu üle tunnen süüd, üleüldiselt pidevalt tunnen end piiramise tõttu nii halvasti & toidu nautimine asendub vaatega, et toit = kalorid.
Mind aitab paastumine – söön päevas ainult vahemikus ca kl 17-22, ei loe kaloreid ning toitun täisväärtuslikust taimsest toidust. Ja tunnen end suurepäraselt! Lisaks, ma ei oma kodus kaalu, sest ka need numbrid panid mind halvasti tundma, isegi kui keha muutus paremuse poole 😀
Edu kõigega! Äkki näeme ka võrkpallis millalgi tulevikus? 🙂
Laura
8. sept. 2019 at 10:30Vot paastumine tundub minu jaoks rets ja noh, ega ma saaks seda praegu imetades endale lubada ka. Kui see sinu puhul töötab, siis nii teegi. 🙂
Ja võrkpall – oo, ma tunnen nii puudust sellest, täiega tahaks mängida. Ei tea, kas ja kes mind kampa võtaks paar korda kuus?
Karolin
11. sept. 2019 at 03:53Koolis hakkas hooaeg uuesti pihta! Ise pole ma veel töö tõttu jõudnud, kuid kavatsen varsti minna. Olen täiesti kindel, et ka sina oled siiamaani oodatud seal 🙂
Laura
18. sept. 2019 at 12:15Ajaliselt mulle üldse ei sobi, aga äkki siis, kui beebi natuke kasvab, saan end sinna kampa suruda. 😀
Signe
6. sept. 2019 at 01:04Nii tore, et suudad asja stressivabalt võtta. Mina usun, et see ongi kogu asja võti 🙂
PS! Sa alati mainid pea iga postituse lõpus, et su kirjutatu on väga pikaks veninud, aga reaalsuses on sinu postitused ühed lühemad, mida ma blogimaastikul loen. Kirjuta julgemalt pikemalt, nii tore on lugeda.
Laura
8. sept. 2019 at 10:31Heh, mulle omale tõesõna tundub, et postitused on hirmus pikad ja kes neid ikka lugeda jaksab. 😀 Aga ma siis rohkem ei mõtle sellele ja kirjutan ikka nii, kuidas torust tuleb. 🙂
Kertu
7. sept. 2019 at 09:05Tõesti tubli! Ma olen viimaste kuudega nii palju juurde võtnud (ajan stressi süüks)… et hirmus on. Ma olen enamvähem samas kaalus, mis sa enne rasedust aga olen sinust oluliselt lühem… seega #niiõudneon. Ja see magu, mis siin eespool räägiti… no hallllooo, kao ära ma ei jaksa trepist enam käiagi… muide trenni teen korralikult kolm-neli korda nädalas ja tõesti naudin seda jne (#fitlife baby)…aga trepid pole sõbrad ja parema meelega oleks peale tööd ainult netflix and chill ja raamatud… Ehk siis MIDAGI PEAB MUUTUMA!!!! Aitäh selle väikse wake-up-calli eest… asun reele ja hoian Sul ka silma peal 🙂
Laura
8. sept. 2019 at 10:32Mina olen ka see, kes stressiga juurde võtab, täiega vastik. Aga mul hea meel, kui see pisike wake-up call sind aitas. 🙂 Tule anna mõne aja pärast märku, kuidas läinud on!
Kadri
17. sept. 2019 at 09:05Väga huvitav lugeda kuna just ise mõtlen ka palju trenni ja tervisliku toitumise peale ja ka üldse ei tahaks iga ampsu lugeda ja kaloreid taga ajada. Stress on nii ebavajalik ja üldse mitte motiveeriv:D
Mina Fitlapi pole kasutanud, aga avastasin sellise rakenduse nagu Mealime, tundub Fitlapile väga sarnane. Samuti head tervislikud retseptid, lihtsad teha ja ostunimekiri ka vupsti olemas. Ja uusi ideid saab! Võib-olla proovin ise ka Fitlapi ära, vahelduseks.
Nõustun, et postitused sul liiga pikaks küll pole läinud veel. Võid end rahuga kirjutama unustada 🙂
Laura
18. sept. 2019 at 12:14Ei tohigi liigselt mõelda kalorite ja trenni peale. Kasu sellest pole ja võimalik, et keha ka selle võrra suuremas stressis ja hakkab muid trikke tegema.
Ma vist isegi kunagi katsetasime seal Mealime’d, aga ma ei mäletagi, miks see katki jäi. Võibolla ei olnud me siis veel valmis asjalikuks hakkama. 😀
Lasen siis edaspidi sõrmedel usinalt klõbistada ja postituste pikkuse peale üldse ei mõtlegi. 🙂
PS! Nii lahe, et sa loed ja kommenteerid, Kadri!