Tööl on hetkel hullumaja, trimestri lõpp. Seega lõppes puhkus kohe eriti suure pauguga, ei ole mingit passimist, tööd vaja teha. 😀 Aga pole hullu, olen juba omadega mäel.
Reisipostitust olen juba kirjutama hakanud, aga pildid on nii minu kui Jandri telefonides ja kuna me suur lauaarvuti andis otsad, siis ma ei tea, millal ma pildid arvutisse tõmmatud saan. Mu enda läpaka mälu on lihtsalt nii täis ja mul pole seda kuskile tühjendada ka.
Mõtlesin, et kirjutan siis vähemalt sellest, kuidas projekt läheb ja kas ma ikka olen veel õigel teel.
Mul läheb hästi. Reisi ajal lasin toitumise korralikult käest ära, sest igasuguseid häid asju oli vaja süüa ja proovida. Ma väga palju ei põdenud, sest liikumist oli ka hästi palju. Värisevate jalgadega astusin teisipäeval kaalule, kuid ei pidanudki pettuma. Kaal näitas täpselt sama, mis enne reisi. Hurraaa!
Esimene päev peale reisi oli väga raske tavalise toitumise juurde tagasi saada, aga eilseks oli asi juba enam-vähem. Kaal jälle langeb ja enesetunne on hea. Tundub (tegelt tean seda ju ammu), et mida vähem stressata ja iga ampsu üle paanitseda, seda paremini keha reageerib. Ma muidugi püüan patustada tõesti minimaalselt, kuid üks komm mõnel neist päevadest, kui tuju miinustes on, ei tee mind veel paksuks.
Kahtlaselt palju komplimente olen ka saama hakanud. Reisilt tulles imestasid mitmed töökaaslased, et küll ma olen ikka peenikeseks jäänud. Ka projektikaaslased teatasid, et silmnähtavalt olen väiksemaks jäänud. Ise näen end ju iga päev ja raske on märgata. Pool projektist on läbi ja pool eesmärgist enam-vähem täidetud. Tuleb pingutada, et veel 4-5 kilogrammi kahe kuuga maha raputada.
Eile proovisin uut trenni – heartbeat. Tegemist on võitluskunstidest inspireeritud kiire aeroobse treeninguga. Oh boy, that was fun. Ja raske! 😀 Aga täiega lahe oli ja täna annavad mingid kahtlased lihased tunda. Treener oli ka selline ülienergiline kütt, kelle “jõuad küll, ei anna alla” motiveeris korralikult ja kõhulihased suriiiiiid.
Täna ja homme lähen joogatama ja pühapäeval BP. Ei mingit puhkamist nädalavahetusel, tööasjadega tuleb ka veel tegeleda. Uuh!
Praegu tuli meelde, et ma pole meie personaaltreeningust ikka kirjutanud, istub ka draftis see postitus. Täiesti ulme, kuidas päevad ja õhtud mööduvad, aeg kaob lihtsalt käest. Mul igapäevaselt mõlguvad peas erinevad teemad, millest kirjutada, aga ma füüsiliselt lihtsalt ei jõua. Praegu näpistan ka aega tööarvelt, et midagigi kirja saaks. Ma loodan te mõistvale suhtumisele. 🙂
Olgem siis tublid ja loodan, et elate mu teekonnale ikka kaasa. Olgugi, et väga kaootiliselt uusi postitusi avaldan.
Pai ja tsau!
Laura
Foto: Margit Partei.
Tahaks varsti uut fotoshooti. Siis kui olen oma ideaalvormis või midagi. 😀