Meil oli täna tööl koolitus läbipõlemisest õpetajana.
Koolitaja juttu kuulates tundsin end nii palju ära, et olen üsna kindel, et just see mind oktoobris-novembris tabas.
Hoiatusmärgid:
- pühapäeva õhtul on raske rahulikult uinuda (ja hommikuti nii raske ärgata)
- tunne, et ei läheks tööle vaid helistaks ja teataks oma haigestumisest (oii, kui mitmel korral seda teha oleks tahtnud, aga kohusetunne on mul endiselt alles)
- on raskusi keskendumisega (kõik kasvas üle pea, midagi ei suutnud teha)
- tunne, et oled tööga ülekoormatud ja / või et ei saa võetud ülesannetega hakkama (jep, oleks tahtnud kõigega palju paremini hakkama saada)
- eemaletõmbumine kolleegidest või konfliktsete olukordade loomine kaastöötajatega (ma tõmbusin lihtsalt kuskile oma mulli, panin maski ette ja kõik tundus “okei”)
- valitseb üldine ärritustunne seoses kooliga (jaa, selline üsna põhjendamata ärritus ja närv)
(Koolitaja K. Käesla slaidid. Vaata tema kodulehte: http://psyhholoog.weebly.com)
Üks põhjus, miks tööstress tekkida võib on enamasti seotud koormusega. Mina hammustasin ilmselgelt liiga suure ampsu ja pean sammu tagasi astuma. Ma ei jõu ära oodata seda aega, kui koolikohustust ei ole ja saan selle aja pühendada hoopis endale meeldivatele tegevustele! (BodyPump, siit ma tulen!) Sport on muide üks võti, kuidas stressi lahendada!
Lõpuks olen aru saanud, et see koolipuhkus ei ole alla andmine, vaid on praeguses olukorras kõige õigem otsus. Ma vajan aega iseendale, ma vajan hobisid ja vaheldust. Kes palju teeb, see palju jõuab, aga ainult juhul, kui tegevused sulle ka südamelähedased on.
Ma tahtsin sellest kõigest kirjutada just seetõttu, et ehk vajab keegi veel seda kinnitust, et vahel tulebki samm tagasi astuda. Vaadata prioriteedid üle, mõelda asjad ümber ja natuke teistmoodi tegutseda. Ja kui ohumärgid tekkinud on, siis nendega kohe tegeleda.
Praegu tunnen end üsna stressivabalt (kuigi täna eksamimaterjale printisin) ja kavatsen vana aasta viimased päevad sõpradega veeta. Lippangi nüüd külla tulevale sõbrannale õhtusööki valmistama.
Laura.
7 kommentaari
Merlin Saretok
29. dets. 2015 at 10:22Mul on siiralt hea meel, et sa oled selguse leidnud endale ja oled stressivabam 😉 Küll kõik loksub paika.
Hea lugemine oli. Mul pole küll nii palju tähtsaid kohustusi, kuid tunnen, et ei saa ka asjadega enam hakkama nii hästi ja pean ka endaga aru pidama veidi.
Ilusat aasta lõppu Laura 😉
Laura
31. dets. 2015 at 12:17Vahel tulebki endaga nõu pidada, et parimad lahendused välja mõelda! 🙂
Sullegi imelist aastavahetust! 🙂
Helen
30. dets. 2015 at 10:10Selle diagnoosi panime me siin sulle juba ammu 🙂 Kui endale “tehtud-nähtud”, siis on kerge näha. Kohe-kohe on uus aasta ja mõnus värskelt alustada. Muidugi Pumpi! Kõik see mees ja naine…. /mul on kerge aasta lõpu stress peal – eile ei suutnud tavapäraseid “seisan-või-pea-peal” rahmeldusi teha, et trenni jõuda ja olingi lihtsalt kodus/
Laura
31. dets. 2015 at 12:19Ega ma olen alati väga kangekaelne olnud ja teiste kuulamine on raske ülesanne.
Ja lihtsalt kodus olla on väga mõnus vahepeal. 🙂 Ilusat aastavahetust ja aitäh nende kommentaaride eest, mis sa siia blogisse jätnud oled, mul on selle toetuse üle väga hea meel! 🙂
PS! Sarja esimese osa vaatasin ära, aga mitte ei leidnud järgmisi osi. 🙁
Helen
1. jaan. 2016 at 03:01dailymotion ei hiilga kasutajasõbralikkusega.. kolmas http://www.dailymotion.com/video/x3in00d_work-out-new-york-s01e03-season-1-episode-3-hd-full-episodes_tv vaata, kas õnnestub teine osa ka uuesti üles leida
Helen
1. jaan. 2016 at 03:05teine osa http://www.dailymotion.com/video/x3hskkv_work-out-new-york-s01e02-season-1-episode-2-hd-full-episodes_tv
Helen
30. dets. 2015 at 10:23Panen sulle ühe sarja ka vaatamiseks – Work Out New York. Päris huvitav – treenerite ja nende klientide elu. Esimene osa hakkab jooksma siit: http://www.dailymotion.com/video/x3d37i6_work-out-new-york-s01e01-season-1-episode-1-full-episode-survival-of-the-fittest_tv