Minu meelest on täiesti normaalne, et ma vedelen praegu diivani peal, läpakas süles ja teen mitte midagi, selle asemel, et tõlkida kahte artiklit, tunnikava koostada või esseeks mõtteid koguda. Kutsume seda puhkepäevaks! Päris laiska pole ka pannud, sest käisime koeraga uuel kergliiklus teel päikest nautimas, mis siis, et tuul ikka eriti karge oli.

Ärkasin eile juba kell seitse, käisin lasteaias, sain kokku ühe prantslannaga, kellega me USAs tutvusime ja kes nüüd Tallinnas oli, veetsin aega H.-ga ja õhtul tüdrukutega Boheemis. Päev oli nii pikk, et kui voodisse sain, lõid jalad tuld, hullult valus oli. Samas tunnen ma end palju paremini, kuidagi helgem meeleolu on. Ehk ka sellepärast, et päike tuppa paistab? Igatahes on parem olla.

Tegelikult pidin ma ju sel nädalal kõik olulisemad kooliasjad ära tegema. Reaalsus on see, et ma pole kuskile oma asjadega jõudnud. Tundub jälle nii, et viimasel minutil raban nagu loll, aga küll kõik tehtud saab! (Mis positiivsed mõtted. :D) Mul on ju veel terve nädalavahetus aega ja natuke järgmisel nädalal ka. Pinge all töötan ma alati kõige paremini, mis siis, et enesetunne selle all kannatab. Oh well, võibolla ma ükskord õpin oma vigadest.

Homme aga Helsingisse ja reedel peab uue Ülemiste keskuse ka üle tsekkama.

“Suur” uudis on aga see, et blogil on nüüd oma Facebooki leht. Sinna tulevad teated uutest postitustest ja sekka mõtteid, millest eraldi postitust pole mõtet teha. Go check it out:

Laura Tartus Facebooki leht

Päikest, kullapaid!

Laura!