Ma ei taha kirjutada pikalt. Ma ei taha isegi pikalt heietada ega midagi. Aga täna oli jälle üks selline päev, kus ma natukene sain jälle pildi selgemaks.
Veel viis aastat tagasi ma ei uskunud, et minust kunagi ehk õpetaja saada võiks. Pean küll tunnistama, et oli neid hetki, kus ma näiteks Noored kooli programmi värskeid õpetajaid imetlusega vaatasin ja mõtlesin endamisi, et ehk prooviks kunagi sama.
Aga nüüd ma ju saangi päriselt õpetajaks ja teate mis? Ma päriselt tahangi õpetajaks saada!
Kandsime täna viipekeeles oma referaate ette. Mul on alati enne klassi ette minekut selline mõnus närv sees ja tahan ikka üle muretseda. Aga nii kui klassi ette jõuan, kaob närv ja ma avanen. Mul on meeles kõik, millest rääkima pidin, ma julgen inimestele otsa vaadata, naeratan ja säran. See olekski nagu minu koht! Ma muidugi tahan loota, et mind on sama hea kuulata, kui minul rääkida. 😀
Kõige rohkem on mul kahju muidugi sellest, et meil selle kolme aasta jooksul ühtegi praktikat pole. Pidime selleks nädalaks koostama ühe tunnikava ka ja kõik vead tulenesid sellest, et me reaalselt ühtegi ainetundi näinud pole.
Täna vaatasime eesti keeles videot ühest lihtsustatud õppe esimese klassi tunnist. Vähemalt midagigi.
No vot siis. Tahtsin selle mõnusa emotsiooni endast välja kirjutada.
Laura. 🙂
2 kommentaari
Kerli-Kristin
8. okt. 2014 at 10:15Super, et tahad õpetajaks saada! Endal hakkab 3 nädala pärast praktika üldhariduskooli 4.-6. klassis. Tunnikava koostamine ei ole lihtne, isegi teen apsakaid, kuigi olen neid koostanud päris palju (nt eelmise praktika ajal u.70). Igatahes kui vajad nõu/abi kavade koostamisel või muud pedagoogilist abi, siis võta ühendust ja saan sind aidata nii nõuga kui materjalidega. 🙂
Laura
8. okt. 2014 at 10:28Meie hakkasime alles sel semestril neid kavasid koostama. Kohe üldse ei taha välja tulla ja noh, eks me peame veel arvestama ka lihtsustatud õppe probleemidega ja muude selliste asjadega.
Aga aitäh. Kui hätta jään, kirjutan kindlasti! 🙂