Olgugi, et mul on blogimise jaoks mõtteid küll, ei jõua ma õhtuti midagi asjalikku kirja panna. Hea meelega postitaks ikka tihedamini, kui kaks korda nädalas, aga nojah, parem vähe kui mitte midagi. 🙂
Ranne on endiselt valus ja kergelt töövõimetu. Laste tööde parandamine võtab tõesti aega, sest mul on lihtsalt valus kirjutada. Kreemitan küll ja püüan mitte väga palju koormust anda, aga nädalaga pole paremaks läinud. Kahtlane.
Täna käisin taas jooksmas. Ma tegelikult juba välja minnes mõtlesin, et ilmselt sellest mingit head nahka ei saa. Kuuma päikesega jooksmine pole lihtsalt minu teema. Õhtul, umbes kaheksa paiku on paras. Nii et edaspidi võtan ette ainult õhtused jooksud. Kõht hakkas mul jooksu ajal jälle keerama ja hirmuga keerasin suuna kodu poole. Kokku läbisin täna 8 km, 3 kõndides ja 5 joostes. Põlved andsid ka tunda, kuigi jooksin pehmel pinnasel. Üldse on hullu hädapätaka tunne, sada viga küljes. Sport pidi tervisele ju hea olema. 😀
Kui ma peale pühapäevast jalatrenni arvasin, et esmaspäeval/teisipäeval ei liigu, siis ma tegelikult eksisin. Polnud mingit lihasvalu, oleks vist pidanud rohkem pingutama. Teisipäeval tegin lisaks tantsutrennile ka koduse ülakeha trenni, eile jälle kodune jalatrenn. Reguleeritavate raskustega hantlid on mõnusad küll, aga nüüd igatsen ma ka juba kangi. Kellelgi ei seisa BodyPumpi kangi komplekti kodus?
Kunagi olin ma hullult koduse trenni vastu, see tundus võimatu, et tõusen diivanilt ja hakkangi lihtsalt vehkima. Nüüd olen juba harjunud ja saab täiesti edukalt hakkama.
Ma juba Instasse kirjutasin ja panin ka selle pildi, aga kirjutan siia ka. Nädalad pole üldse vennad ja naiseks olemise rõõmude juurde kuulub ka see, et keha teeb igasuguseid trikke. Praegu ei paista kõhul sugugi neid lihaseid, mis 1,5 nädalat varem. Mina paistetan juba nädal varem üles ja nüüd olen juba nii palju targem, et sel ajal vähemalt kaalule ei astu. Peeglist ju näha, et suurem olen. Aga lootust on, et järgmine nädal asi jälle paremaks läheb. (Kui me ei arvesta neid jäätiseid, mis ma see nädal ära söönud olen.)
Puhkuseni on ka nii natuke jäänud, aga üsna raske on töömotivatsiooni üleval hoida, miski väsimus on ikka sees. Nüüd, kui ilmad veel ilusad ka on, on seal klassiruumis nii mul kui lastel päris keeruline olla.
Pühapäeval sõidame H. vanaemale külla, aga laupäevaks veel päris kindlaid plaane pole. Tahaks midagi aktiivset teha, et ilma nautida. Mõtteid?
Naljakas, et mitte millestki saab päris pika postituse kirjutada. Üsna random mõtted siit ja sealt. Tõmban otsad kokku ja hakkan jälle H.-d moosima, et ta mind kuputaks.
Olge mõnusad,
Laura.
4 kommentaari
Kaasaelaja
6. mai 2016 at 08:34Su postitusi lugedes tulevad sageli meelde trennitegemise ja toitumisega seotud müüdid. Näiteks see, et tunned, et ei pingutanud piisavalt, kui trennile järgnenud päeval ei ole lihased valusad. Lihased ei pea valusaks jääma. Kui lihased on valusad, oled neisse tekitanud mikrovigastused. Ja see järjest rohkem plankimine jne, et kõhul lihast näha… Kui viitsid, siis loe näiteks neid materjale:
http://teadliktreening.com/suurim-viga-kohulihaste-treenimisel/
http://teadliktreening.com/10-meedia-poolt-tekitatud-toitumismuuti/
http://teadliktreening.com/plank-moistlik-voi-mottetu/
http://teadliktreening.com/kas-suhkur-on-udini-halb/
Loodan, et Sa puhkusel unustad need “probleemid”, sest olgem ausad, suures plaanis on need üsna vähetähtsad.
Ja ära unusta: hea on parem kui täiuslik!
Laura
9. mai 2016 at 06:28Aitäh kaasa mõtlemast ja artiklite jagamise eest. Lugesin huviga! 🙂
ka Helen
6. mai 2016 at 10:01Käega soovitan mõne füsioterapeudiga nõu pidada (mina olen käinud Helvis Trääderi juures fysioparkis) – võib olla mingi (spordi?)vigastus, mille kohta perearst muhvigi öelda ei oska. Samas ranne kõlab ka nagu karpaalkanali ummistus, mis on arvutikasutajate kutsehaigus. Hea oleks muidugi perearstil lasta igasugused analüüsid teha ja need füsio juurde kaasa võtta (ise peab küsima, nt mineraalainete, raua, d-vitamiini ja kui juba verd võetakse, siis kolesteroolid- hea ja halb, jne ka). Endal plaan käega minna – mul on küünarliiges mitu aastat tagasi opereeritud ja nüüd käivad imelikud närvi- või lihasvalud, kui vahel halvasti liigutada (näiteks panen liiga hoogsalt jopet selga). Ei saa paljudesse trennidessegi minna selle jama pärast.
Laura
9. mai 2016 at 06:29Nüüd on ranne juba parem, saab liigutada ega tee valu enam nii hullult. Ma arvan, et mulle tuleks kasuks jah end igatpidi uurida lasta. Aitäh nõuande eest!