Ma ei võta enam aastaid pille (ei kleebi plaastreid tglt), seega väga täpselt ei mäleta meid muutusi. Põhiline edasiminek oli minu puhul peavalust vabanemine + koledaid plaastreid pole enam nahal. Miinusena vähenes minul peale igapäevasest hormoonitoosist loobumist aga seksiisu😃 Aga no ei peagi kogu aeg mingi duracelli jänku olema. Või siis peab mees rohkem vaeva nägema… See miinus võib olla ka hoopis stressi hulga suurenemisest tingitud vms. Plusse oli igal juhul rohkem kui miinuseid!

Mina võin nii palju öelda et mulle mõjusid pillide ära jätmine just positiivselt.
Pille võttes olid mul paar päeva ennem päevade algust meeletud kõhukrambid, mees oli ka juba üsna mures et äkki suren veel maha. Verehulk oli ka meeletu, pole normaalne 2 tunni sees vahetada uus side. Ja siis määrisin kuni järgmiste päevadeni välja. Olin koguaeg tige ja tusane. Mees lausa kartis vahepeal mind … aga jumal tänatud, et ta siiamaani mu kõrval on. Günekoloog pidas neid sümptomeid täiesti normaalaseks ja kirjutas aina uusi ja uusi pillte välja mis ei teinud üldse asja paremaks või pöörasid asja hullemaks. Ikka ütles günekoloog et see on mööduv nähtus ja et ma kujutan ette et mul on meeletud kõhuvalud ja mul on harjumus iga 2 tunni tagant sidet vahetada (see ei saa harjumus olla, kui side tilgub, ma lausa uputan ja mees on ka paanikas et jooksen verest tühjaks).
Seega tegelikult tuli pillide lõpetamine jutuks hoopis mu mehe poolt ja mees oli agar pakkuma ka varjante et kuidas saab üldse ilma hormooniteta elada. Igatahes äitäh mu mõistvale mehele.
Olen olnud peaagu kaks aastat pillide (hormoonide) vaba ja ütlen et mu enesetunne on rohkem kui hea. Mul ei ole isegi neid sümptomeid mis mul oli pille tarvitades. Päevad on täitsa korda saanud, ma ei uputa ja ma ei määri järgmiste päevadeni. Mu kõht ei krambita, olen rõõmus ja muudmoodi hea tujuline.

See oli minu isiklik kogemus, mitte minu ving.

Mina kasutasin viimasena Cerazette pille, umbes 6 aastat jutti, terve selle aja ei olnud mul üldse päevi, hea mugav eks.
Minu arst ütles selle peale vaid et kas tunnen puudust kui käisin uurimas kas see ikka on hea. Pillidega tegin lõpuks lõpparve aina kosuva kaalu ja aina olematuma seksiisu pärast. Algul olid ka päevad segamini, läks umbes pool aastat ja päevad läksid ise paika, teadsin päeva pealt kuna algavad, kasutan ka ühte äppi juurde- siis hea kindel vaadata. Punnid kiusasid mind pillide ajal näos koguaeg, pillidest loobudes läks ka selg punniliseks, mida pole mul ennem iial olnud. Aasta hiljem oli juba nägu täitsa hea, tänaseks selgki pea punnitu, nüüdseks siis 2 aastat viimasest pillist ja mina näiteks tunnen igati et ilma meeldib mu kehale palju enam ja ma tunnen ennast ka palju paremini, ja just, see tujukus on ka kadunud.
Samuti sai otsa pillidest loobumisega seal all pool igavene kõrbekuiv, kõik toimib jälle meeldivalt ise nagu peab ja ka isu üle ei kurda. Keha on rõõmus taas.
Ka kaal pole enam tõusnud, isegi täitsa olen teistpidi saanud selle tasapisi liikuma lõpuks.
Ühegi pilli ega muu hormooni peale ma enam minna ei kavatse.

Mina lõpetasin pillid paar aastat tagasi, kuna lõpetasin nende tagajärjel haiglas tilgutite all. Ärritasid mu magu nii hullult ja ma ei kujutagi ette mis nad veel tegid – süda oli kogu aeg paha ja iiveldas ja lõpuks kukkusin kokku.
Siis läksin üle plaastritele ja nüüdseks olen ka nendest aasta vaba olnud. Näkku tekkisid pisikesed nahaalused punnid, päevad on väga piinarikkad ja krambirohked, aga ikka ei taha hormonaalsete ravimite juurde tagasi minna 🙂