Minu arvamus on see, et kui muus elus on stress põhjas, siis ei tohiks ega peaks sellele veel toidumurega juurde lisama. Kui stressi jääb vähemaks, loksuvad muud asjad ka paika tagasi. Keha tahab puhata ja rahulikult olla, pealegi on kaalu hoidmine ju päris hea saavutus (vähemalt minu arvates), siia juurde see vana läbinämmutatud tõde, et “kaalunumber ei näita tegelikult eriti midagi”. Samas ma ise sõin täna ka lusikaga Nutellat ja haukasin kaneelisaiakest peale, nii et moraalilugejat minust ei saagi 😉
Nii et see vana hea “lihtne öelda, raske teha” – ära muretse! Selle nädalaga on emadepäev ka möödas 🙂

Ja minu enda praegune lemmiktsitaat : if you feel like you’re going through hell – keep going.

Söön just bataadi püreesuppi ja tunnen enda üle uhkust, sest see, et nädalavahetusel veits krõpsu, pitsat ja veel rohkem komme sõin, on juba meelest läinud 😀 Seega oleme taaskord Sinuga samas paadis, aga ma ei põe, igaljuhul olen täna kergem ja rõõmsam kui selle kaalulanguse alguspäevil, seda on hea meelde tuletada ja vahel vanu pilte vaadata 🙂
Nõustun Kristeliga, et niigi raskel ajal toitumise üle stressamine on küll üleliigne. Varsti oled tagasi reel, seniks naudi seda rämpsu-aega, kauaks seda ei jagu ju 😛

Mis puudutab päevi, siis ka sama kava. Ma sõin, nagu tead, aastaid pille ja lõpuks jäid need lahjaks, mis tähendas, et mul määris keskmiselt 3 nädalat kuus 😀 Anti veel suurema hormoonisisaldusega pillid, aga ka siis ei muutunud midagi. Kui pillide söömise lõpetasin olid üle kuu aja päevad.. järjest, iga päev 😀 Nüüd olen sellest nõiaringist välja saanud ja õnnelik! 🙂

Ma nüüd lugesin ja panin diagnoosi endale, et mul ka stress, sest just see naistevärk samamoodi (nii ebameeldiv*2). Ma olen kuri-vihane-pahane suht tihti, sest raske on toitumiskavas olla ja need magusad lõhnad ja maitsed tunduvad siiski väga õrritavad ning tean, et ei tohi endale lubada. Vahepeal aitasid leevendada “ma olen tüdinud juba kanafileest, salatist ja tatrast” mõtteid proteiinibatoonid, mis leevendasid isusid ja kaalule liiga ei teinud. Mis ma oskan soovitada…püüa alternatiive leida, mis on kaalusõbralikumad. 🙂

Mul oleks ka nagu selline surnud ring, koguaeg uuesti ja uuesti ja just need nädalavahetused on nagu mingi söömisorgia reaalselt aga aina paremaks ja lihtsamaks muutub tasapisi 😛

Heh.. loen siin su postitust ja mõtlen – mul on TÄPSELT sama seis! Kui vahepeal jõudsin juba mõelda, et ohoo, olen oma söömised ja isud korralikult kontrolli alla saanud ja enesedistsipliin on parem kui kunagi varem (ah see kook ju tegelikult ei isutagi.. ma suuda “ei” öelda küll…), siis nüüd viimased 3 nädalavahetust on olukorra totaalselt pea peale keeranud. Mitu sünnipäeva nädalavahetust järjest, sh minu enda oma (paaki läksid valimatult suured tahvlid šokolaadi, pitsad, muffinid, koogid.. you name it) ja olen samuti omadega justkui surnud ringis. Nädala alguses alustan nädalavahetuse pattude “mahasöömist”, nädala lõpus õgin aga kõik endale topelt tagasi sisse. Ja siis mõtlen, et cmon – miks ma endale niimoodi teen? Selle koogi maitse on 10 minuti pärast sisuliselt nii keelelt kui meelelt läinud… Ja pealegi – olgu, luba endale see tükike kooki või natuke šokolaadi, aga sa ei pea ju võtma ühte veel… ja peale seda veel… ja veel… Kuidas see enesekontroll nii muutlik on? 🙂 Ma vahel juurdlen, et olen justkui omamoodi lõksus – ja selle eest vastutan ma ju tegelikult ise. Ja kõigele sellele “nautimisele” järgneb kahetsus, viha ja kurbus. Ning siis tuleb uus nädal ja kõik algab uuesti. Ma ei oska meile vist hetkel muud soovitada, kui et elada nädal korraga, mitte ennast liigselt eksimuste pärast piitsutada, raputada patustamiste tuhk õlgadelt ning minna edasi uue jõuga 🙂 Ning lõppude lõpuks on kogu antud kaalulangetus ja tervislik eluviis elukestev protsess, kus tulebki ette tõuse ja mõõne 🙂 Taban ennast viimasel ajal lohutamast, et ma ei jookse kellegiga võidu, see kõik võtabki aega ja et peaksin olema rõõmus ja enesekindel juba praegu (kuid see on ju ometi nii raske – oleks mul ideaalne keha ja kaalunumber, küll siis oleks kerge enesega rahul olla, eks?:). Edu Sulle ja ära liigselt stressa tehtu üle, seda muuta nagunii ei saa 😉 Eduka ja tervisliku tuleviku nimel!! 🙂