Kas teie olete kunagi trenni lõpus nutma hakanud? Või olete te kunagi päriselt tundnud, et andsite endast kõik ja rohkemgi veel?

Eilne hommikune Elari BodyPump oli minu jaoks täpselt see, mida ma vajasin. Kokku oli miksitud sellised kavad, mis andsid võimaluse raskusi lisada ja pingutada. Tegin kükiloo 17,5 kg kangiga ja väljaastete loo kükid 20 kg kangiga. Ka seljaloos lisasin raskust ja isegi kätekõverdusi suutsin palju rohkem päkkadel teha! Amaaaazing! Venituste looks oli Andrea Bocelli “Time to say goodbye” ja mina hoidsin pisaraid tagasi. Elasin end trennisaalis välja. Unustasin oma mured ja keskendusin millelegi, mida ma tõeliselt naudin! Riietusruumis ja pesemas ma pisaraid tagasi hoida enam ei suutnud, aga see kõik tundus nii õige!

Ja see pole veel kõik..

Täna õhtuses Elari trennis tegin kogu kükiloo 20 kg kangiga ja väljaastetes 22 kg ja rinnaloos 9 kg (hirmus tahtmine oli 10 kg panna, aga ei julgenud, järgmine nädal teen ära). Kätekõverdused muutuvad aina meeldivamaks ja ma nautisin kõiki kümmet lugu! Lisaks väntasin enne trenni 25 minutit rattaga ja peale trenni 15 minutit crosstrainerit otsa. Aaah, milline enesetunne!!

Ja ka see pole veel kõik. 😀

Kui ma siis oma tänase trenni lõpetasin ja TYSKist väljumas olin, astus mulle vastu härra H!! Ma ei saanud aru, kas ma näen und või mis toimub, nagu puuga oleks pähe saanud. 😀 No mul on ju maailma ägedam peika eks? Plaani järgi pidi ta end Tartusse homme vedama. Oma tuppa astudes ootas mind veel roosiõis ja puha. Ilus! Meil saab homme 5 kuud koos oldud, eks me siis natuke tähistame homme seda ka. 🙂

Trennid lõid mu peakese natuke selgemaks ja enesetunne on hoopis teine. Lubasin endale, et keskendun trennile, mida ma nii väga naudin, peidan oma kaalu voodi alla ja luban sellele astuda ainult korra nädalas ning toitumiskavas näpuga järge ei aja. Käisin eile poetuuril ja ostsin täpselt neid asju, mis mulle õiged tundusid. Eelmine kevad ma ju toitusin oma tarkusest ning kaotasin normaalselt kaalu ja nüüd kui mul on kogemus konkreetsete toitumiskavadega peaksin suutma ju tervislikult toituda ilma, et ma sellest liiga suurt numbrit teeks.

Ma tahan veel kord aitäh öelda neile kõigile armsatele inimestele, kes mu eelmisele postitusele reageerisid ja mulle kirjutasid. Tahtsin kõigile neile täna kirjutada, aga kuna ma tahan, et vastused oleksid põhjalikud ja mitte lihtsalt “aitäh”, siis lükkub see edasi. Ma ei tea, kuhu see tänane päev kadus!

Aitäh, et olete jätkuvalt minuga!
Laura.