Kui keegi korraldaks võistluse lõunauinaku tegemises, siis ma ilmselt võiks päris hea koha saada. Kolm tundi keset päeva magada on ju igati normaalne.

Tegelikult on see ikka põhjendatud, miks ma nii kaua magasin. Esiteks jäi unetunde väheks ja teiseks polnud meil kodus vett. Kuna ma peale kooli süüa teha ei saanud, keerasingi magama ja hops kolm tundi läks nagu niuhti.

Kuulun facebookis Eesti blogijate gruppi ja viimasel ajal on uusi blogisid ikka eriti palju juurde tekkinud. Juttu on olnud ka sellest, et blogil peaks olema mingi läbiv teema, mingi oma suund, mille järgi seda kvalifitseerida saaks. Mina siis mõtlesin ja mõtlesin, et mis see minu blogi siis on. Ma olen siia ju nii palju erinevaid asju kirjutanud. Ma kirjutan oma igapäevaelust, õppimisest, kirjutan trennist ja kaalulangetamisest ja aeg-ajalt heietan mingitel elulistel teemadel.

Ma pole teadlik ka, miks inimesed oma nina igapäevaselt siia pistavad. Mis on see, mida Te siit näha tahate? Kas on põnev lugeda sellest, mis kell ma ärkasin, palju mul loenguid oli või kui unine ma kogu aeg olen. Või on tore lugeda trenniga seonduvast ja mu punnistustest tervisliku elu suunas? Ehk on siin ka keegi, kes on rõõmus, kui ma kooliga seonduvast kirjutan.

Igatahes ei suuda ma oma blogi küll kuskile kindlasse kategooriasse panna ja ilmselt kirjutan ma edaspidi ka selliseid lambiseid postitusi, sest mulle meeldib nii. Igapäevaste vaatamiste järgi tundub, et kellelegi meeldib veel. Sellegipoolest olen ma avatud ettepanekutele või mingitele projektidele või millele iganes veel, et asja põnevamaks teha. Mulle tõesti meeldib kirjutada, end välja elada ja noh, eks ema-isa saavad selle blogi kaudu ka aimu, millega ma siin Tartus tegelen.

Praegu võiks ma ju natuke oma eraelust kirjutada ja öelda, et see on ühtepidi väga põnev aga teistpidi nii keeruline. Jätan täna kirjutamata, sest mu emotsioonid käivad praegu natuke üle pea ja ma ei taha asja keerulisemaks ajada, kui see juba on.

Kirjutage ja joonistage mulle ikka ka, küsige küsimusi ja värki. Noh, et põnevam oleks. 😀

x,
Laura.