Vee joomine ei ole minu jaoks igapäevane ja tavaline asi. Joon vett trennis ja natuke päeva jooksul, kuid ettenähtud 2 liitrit ei suuda ma pea kunagi niisama täis juua.

Selleks on kaks peamist põhjust: 
1) ma unustan vett juua
2) ma ei viitsi nii palju vetsus käia

Aga ma ju tean, et suures osas koosneb me keha veest ja on väga oluline, et keha piisavalt vett saaks. Seetõttu võtsin eelmine nädal kätte ja lubasin endale, et joon iga päev vähemalt 2 liitrit vett. Selleks, et kergem oleks, rääkisin oma plaanist ka Jandrile, kes minuga kampa lõi ja mulle veejoomist aina meelde tuletas.

Kuidas nädal möödus?

Esimesed kaks päeva olid kõige tüütumad. Ma ei teinud isegi erilisi plaane kodust välja minemiseks, sest pidin iga natukese aja tagant vetsu külastama. Kui tüütu! Mõtlesin, et kui nüüd terve nädal selline on, siis ma küll vastu ei pea ja annan ikka alla ja lepin faktiga, et vee joomine pole minu jaoks. 😀

Minu üllatuseks oli kolmandal päeval juba palju mugavam. Ei tahtnudki nii hirmsasti kogu aeg vetsu ja see tegi vee joomise kohe palju meeldivamaks.

Selleks, et piisavat kogust trackida, jõin ma esialgu 500 ml pudelist, kuid hiljem läksin üle 500 ml veiniklaasi peale, kuhu lisasin ka sidrunit. Sidrun on parim abimees! Meil siin Tallinna kesklinnas on kraanivesi üsna kohutav ja kui ma muidu väga ei pirtsuta, siis eksperimendi kogused olid juba piisavalt suured, et vesi hakkas vastu. Poest nagu ka ei tahtnud vett osta ja siis tuligi sidrun appi.

Reedeks oli vee joomine juba täitsa hea ja klaasi täitmine/tõstmine oli loomulik. Ma tahtsin vett juua.

Nädalavahetus läks veits käest ära, sest olime mõlemad päevad nii tegusad ja kodust eemal, et lihtsalt läks meelest. Õhtuks oli mõlemal peavalu. Mina süüdistan veepuudust!

Eilne hommikusöök – roheline smuuti. Kõrval klaas veega. 

Mis siis nädalaga muutus?

Minu suurim hirm, et ma ei harjugi vee joomisega ja jäängi ainult vetsu vahet jooksma ei saanud teoks. Kahe-kolme päevaga harjub keha juba ära ja läheb palju kergemaks.

Vee joomine hoidis mind üleliigsest näksimisest/söömisest. Mul oli lihtsalt kõht pidevalt vett täis. Eriti hästi aitas just maitsevesi. Sidruni asemel võib ju ükskõik mida lisad – kurki, marju, laimi jne.

Ma tunnen end saledamana. Kaalu osas ma ei tea, sest ma lõpuks tegin selle sammu, et võtsin kaalult patareid välja ja panin kurivaimu kapi otsa seisma. Seega mingeid numbrilisi muutusi ma ei oska ega tahagi öelda. Aga hommikuti ärgates on küll igatahes saledam tunne.

Mulle tundub, et naha seisukord muutub ka paremaks. Nädal on selleks liiga lühike aeg, aga mul juba praegu on see tunne, et võiks aidata. Maadlen ma ju väga tugeva tselluliidiga, lisaks on näonahk pillide lõpetamisega natuke koledamaks läinud.

Järeldus

Mina usun nüüd küll, et olen omale ühe hea harjumuse külge saanud ja jätkan eeskujulikult vee tarbimist. 2 liitrit on minu jaoks täpselt paras, rohkem ei suuda, siis oleks juba sundimine.

Nii et kui sa oled nagu mina, kel see vee joomine veidi nihu on, siis võta omale üks nädal harjumiseks ja usu mind, sinust võib ka veejooja saada. 🙂

Nipid:

Vali sobiv klaas/pudel – minule tavalisest klaasist vett juua ei meeldi ja eelistan iga kell pudelit. Praegu on ju nii palju erinevaid ägedaid veepudeleid saadaval, vali selline, mis sulle meeldib ja kohe on lihtsam. Veinipokaal oli ka minu üks variantidest, sidruniga nägi see lihtsalt nii tuus välja ja kuidagi uhkem tunne oli vett juua.

Vajadusel kasuta mõnd app’i või meeldetuletust – ikka selleks, et veejoomine meelest ei läheks. Hästi tore app on Plant Nanny, kus iga sinu ärajoodud klaasiga saab ka taimeke vett, kes siis rõõmuga kasvab. Kui sa talle (ja endale) vett ei anna, närbub ta ära.

Mõnusat vee joomist!

PS! #septembriseijoo väljakutse on meil juba vastu võetud, kas sinul ka? Parim aeg vee joomisega sõbraks saada. 🙂 

Laura