Jalgpall on parem kui seks…

… laulis omal ajal Smilers.

Mina olen praegu täiesti jalgpalli lummuses ja kõik õhtud mööduvad ühtemoodi teleka ees. Mõnes mõttes on see ju täitsa tore, kõik õhtud sisustatud ja ei pea muretsema, et igav oleks või midagi. Teistpidi võiks ju ikka midagi asjalikku selle ajaga peale hakata või niisama sotsiaalne olla.
Unereziim on mul ka praegu paigast ära. Magama lähen keskööl ja ärkan keskpäeval. Täna suutsin isegi kell 11 end juba üles ajada. Täielik päevavaras.

Rääkides aga asjast, siis ma ei oskagi öelda, kus ma täpselt oma kaalukaotuse ja tervisliku eluga olen.

Käisin täna kaks korda jooksmas. Õhtune jooks oli küll väga märg, aga ei tohi omale mõttetuid vabandusi tuua, tuleb panna vihmariided selga ja ikka jooksma minna – tulemuseks 2,35 km. Ikka parem kui mitte midagi. Lõunal jooksin 1,9 km ja tegin korraliku jalatrenni.

Söömisega on nii ja naa. Üldiselt olen ma siiski tubli aga no Marve lõpetamisel oli vaja ju päris mitu head tükki kooki süüa ja kohe kilo juures ka. Pean ikka üle saama sellest tobedast harjumusest end iga päev kaaluda, see teeb ju tuju kohe kehvaks.

Motivatsioon iseenesest on ju täiesti olemas ja tahtmist on kõvasti, lihtsalt see, et kaal minuga koostööd ei tee, muudab kurvaks. Muidugi see kohutav ilm ei tee ka olukorda paremaks, vihmase ilmaga oleks ma hea meelega ainult teki all, sööks rämpsu ja vaataks jalkat.

Peaks kuidagi midagi muutma.. Mõtlesin korra, et ehk külastaks Keila Tervisekeskust ja teeks mõned jõusaali trennid ja ujuks natuke, lihtsalt vahelduse mõttes.

Üritan vähem viriseda ja rohkem tegutseda, reis augustis peaks olema suureks motivaatoriks.

Elage mulle ikka kaasa ja kui keegi mind aidata/nõustada tahab, siis palun palun aidake.

Laura.

Lisa kommentaar