Mm.. ma olen nii masenduses! Ooo, kommikarp! See aitab mu mured kõik lahendada. Jep, nagu alkohoolik aga natuke “vähem-kahjulik” sõltuvus. Hakkame aga mugima!
Jee, esimene komm, nii maitsev. Ei tea, kas järgmine on sama hea. Oo, jeesh, oligi. Kolmas polnud mu lemmik. Vaatame, mis veel pakutakse. Mm.. maguuus! õõh, okei.. ikka päris magusaks kisub.
Aga mis siis, kui veel kommi võtan. Keegi ei näe ju! jee, öäk, mm, nii hea komm.
“Okei, Laura.. stop, sul pole rohkem kommi vaja! Tee tööd nüüd!”
Aga.. üks komm veel, mis see üks ikka enam teeb.
Mm.. fuhh, süda on nii paha!!
Nüüd vist aitab. Okei, viimane komm, raudselt viimane, kohe kindlasti viimane!
Mhm, nüüd on kõik, ausalt!
*ja võtab uue kommi*
Okei, vsjoo, hakkan uuringu analüüsi kirjutama, jep, saan hakkama. Aju sai energiat ja let’s do it!
Pekki..
Mul on ju süda paha!
Tahaks õue minna.. Aga ei saaa!! Sul on veel 3 tundi uneajani, hakka nüüd tegutsema!
Ohhh, päris palju tehtud juba.
Olgu, punnita veel. Tee see asi ära ja siis äkki jõuad ikkagi jalutama minna, kasvõi 20 minutit, eks?
Jep, teeme ära!
*hakkab tööle*
*võtab uue kommi*
*teeb rohelist teed*
Pläääääh, ma pole ju normaalne?
PS! Tegemist on täieliku eneseirooniaga ja tõestisündinud looga, just sel viisil ma praegu tegutsen. Jep, ma olen rõve.
Laura
Noh, Laura? Tahad jälle selline olla?
18 kommentaari
p6rgukiz
7. dets. 2015 at 07:25Kes see seal pildil on? Nukker inimene. Mitte see tore ja r66msameelne Laura, keda ma tunnen nii sellisena kui sellisena.
Ähh, stress läheb mööda 🙂
Laura, irooniline v6i mitte, aga kuna sa mulle kommi ei paku, siis ei tohi sa ka ise syya 🙂
V6ta minust eeskuju, 3 nädalat ma pole kommi ega shokolaadi ega saiakesi söönud 🙂
Laura
8. dets. 2015 at 08:26Peab minema mööda, ega sel stressil muud üle ei jää.
Sa oled niiiii tubli! Saada mulle seda tublidust ka! Pai!
Liina
7. dets. 2015 at 07:32Kallis Laura, ära ole enda vastu nii kuri (isegi õel!). See ei ole see, mis aitaks. Naeratamine ja positiivsus aitavad… isegi, kui ei tunne praegu kusagilt seda päikesekiirt… naeratamine ikka aitab 🙂
www.minajamuud.blogspot.fi
7. dets. 2015 at 08:16Oi, mis tuttav nägu siin paistab! 🙂
Laura
8. dets. 2015 at 08:26Mul tuli sellest sinu rõõmsast profiilipildist juba naeratus näole!
Pai! 🙂
www.minajamuud.blogspot.fi
7. dets. 2015 at 08:16Ma arvan, et asi pole üldse kommikarbis, vaid selles, et sellest söömisest tekib nii suur süütunne.
Laura
8. dets. 2015 at 08:27Jaa, on jah nõme süütunne, ja siis süütundest tekib uus mase ja siis söön veel peale ja nii see ring muudkui kasvab..
Helen
7. dets. 2015 at 09:28Sellistel päevadel tuleb ruttu magama minna ja järgisel päeval uuest alustada (et panedki endale kirja 1.päev). Vahel on muidugi enne seda järgmist päeva vaja paar rahulikku järelemõtlemise päeva vahele teha, et üleminek liiga raske poleks.
Laura
8. dets. 2015 at 08:27Mul on neid päevi vist tõesti natuke rohkem vaja veel..
Helen
9. dets. 2015 at 09:23Aga ära liiga kaua mõtle, pane kohe lausa kuupäev paika, millal see esimene päev algab. Ja vaata http://www.dailymotion.com The Biggest Loser uut hooaega ka (või noh, ma siin loodan, et finaalosa saab kohe üles). Pane otsingusse The Biggest Loser Au season 10 episode 1 ja tulista sealt edasi.
A
8. dets. 2015 at 07:45Ohjah tahaks sind kallistada ja koos peatäie nutta, sest ma tunnen täpselt sama. Aga ole tubli. 🙂
Laura
8. dets. 2015 at 08:28Nutmine on tegelikult päris hea, saab kõik jura välja lasta, et siis natuke lihtsamalt hingata. Suuuuur virtuaalne kalli sulle, ole sinagi tubli! Pai!
Keiu
9. dets. 2015 at 10:15Ma sõin õhtul purgi keedetud kondenspiima ära (jep, see ligi 400g). Süümekad on korralikud, aga see kõhuvalu ja südapaha on veel jubedamad. Järgmine kord poes olles lihtsalt ei osta, sest kodus olevad maiustused söön ma alati ära 😛
Laura
10. dets. 2015 at 07:41Kondenspiim on ju errrriti magus. 😀
Ma arvan, et mu olukord oleks ka parem, kui mul neid sünnipäevaks saadud maiustuste varusid kodus poleks. Noh, õnneks on need nüüd üsna otsakorral. Püüan vältida poodi tühja kõhuga minemist, siis on ka lootust, et midagi ebavajalikku kaasa ei tule.
varikasblog
10. dets. 2015 at 04:26Story of my life! Ma IGA PÄEV söön komme samade emotsioonidega. Põhisüüadeks pean seda, et kogu aeg on mega palju magusat kodus, küll saadab iss Eestimaalt, küll toob mees tax frees’t jne 😀
Laura
10. dets. 2015 at 07:42Ja oleks, et sööks siis natukene iga päev, aga eiiii.. ikka hunnikute viisi, eksole. 😀 Õudneee!
S
10. dets. 2015 at 05:20Vabandust, aga kõlab nagu mingi veider söömishäire. Kamoon, see on ainult üks pakk kommi. Inimesel, kellel on standardne suhtumine toitumisse, sellist süümepiinu täis dialoogi peas ei tohiks olla. Ma arvan, et mida rohkem sa teadlikult igasuguseid piiranguid sead, seda halvemaks need hetked muutuvad. Igatahes soovin sulle edu edaspidiseks ja loodan, et jõuad oma unistuseni.
Laura
10. dets. 2015 at 05:27Kirjutasin ühe eelneva postituse kommentaaridesse ka, et ilmselt see tõesti ongi söömishäire. Suvel olin selles täiesti kindel. Nüüd muude probleemide ja raskuste kõrval olen selle mõtte peast visanud, aga aina enam kerkib see taas pinnale.
See abi-otsimise-samm tundub aga kuidagi eriti keeruline..
Aitäh heade soovide eest!