Ma ei tea, kuidas teiega, aga shoppamine mõjutab mu enesekindlust alati nii üht kui teistpidi.

Rahalistel põhjustel polnud ma juba ammu päriselt shoppamas käinud ja ega mul praegugi seda raha loopida pole, aga oma naiselik vajadus poodides ringi käia oli vaja ju ometi rahuldada.

Nii ma siis neljapäeval Tartust tulles natukene ringi tiirutasingi. Ma ei tea, kas mu riiete maitse hakkab muutuma või mis see on, aga minu meelest on poodides kuidagi.. mõttetu(?) kaup. Kõik on justkui ühtemoodi ja ega midagi suurt valida polnudki.

Enesekindluse tõus

Küll aga leidsin ma ühed mõnusad heledad teksad. Kuna nad olid sellised mõnusad venivad ja kõrge pihaga, võtsin ma proovikabiini suurus 36 teksad. Ja need läksid mulle väga kenasti jalga. Ulme mugavad ja minu meelest mõnusad suvisteks õhtuteks. Võtsin juba püksid jalast ja olin valmis kassasse minema, kui kahtlema lõin. Vöökoht oli ikka kuidagi liiga lai. See tähendab, et ma oleks pidanud sinna mingi rihma peale panema, aga mulle ei meeldi enam vööd pükstel kanda.

Läksin uurisin ja vaatasin nr 34(!!) pükse, et kui palju nad siis väiksemad on ja kuidas selle venivusega siis ikkagi on. Proovida ju võib, mõtlesin. Ja voilaa, need istusid ideaalselt. Vöökoht oli täpselt paras, sääreosa samuti. Mis te arvate, kas mu sisemine mina hõiskas ja tegi oma enesekindlusele pai, sest MA OSTSIN NII VÄIKSE NUMBRIGA PÜKSID. 😀

Nojah, eks ma saan aru, et tänu sellele materjalile ma need jalga sain, sest muidu kannan ma ikka u 38 suurus pükse või nii, aga vahelduseks oli tore end nii pisikesena tunda.

Shoppamise kurvem pool

Eile käisime emaga aga Humanas, sest seal oli 1 euro päev. Humana on minu meelest üks kallimaid kaltsukaid ja tavaliselt ma sinna ei satu, ikka ainult sooduspäevadel.

Kahmasin omale hunnikuga pluuse ja pükse ja no igasugust lahedat kraami. Ja mis te arvate paljud asjad mulle siis sealt sobisid? Üksikud. Seal proovitud püksid ei sobinud ükski, sest mu reied lihtsalt ei paistnud üheski paaris ilusad, ikka sellised suured ja paksud. Põnts enesekindlusele olemas! Lõpuks ma ikka mõne asja sain. Ühed lühikesed püksid ma näiteks siiski ostsin, aga tegelikult pole ma kindel, kas ma neid kandagi julgen.  Ma olen alati arvanud, et lühikesed püksid ei sobi mulle, ikka selle kuramuse tselluliidi pärast.

Nii selle shoppamisega minul ongi. Üks päev läheb mega toredasti, tunnen end väga saleda ja enesekindlana. Teine päev tahaks riietusruumis öökima hakata. That’s life, I guess.

Aga kuidas teiega lood on. Millised emotsioonid teil shopates tekivad? Kuidas shoppamine teie enesekindlust mõjutab?

Päikest,
Laura.